aJoel 2:28-32
bKonana 16:8-11
cKonana 16:10
dKonana 110:1

Acts 2

2:1-13 Pulu Yili-nga Mini Kake Tiliele Mania Urum Temanele

⸤Yesos kulurum kóru angere yupuku-guli omba purum kene⸥ Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-kene ulu te tiring ena “Pendikos” niliele wendu urum. Ena akuna Yesos lumbili anduli yambuma kolea tiluna liiku máku toku muluring. Walsekale ung te, popuremi auli te ung nilimú akili mele, mulúna olakundu mania urum, méle akili lku kanuna muluring yambuma-ni pali piliiring. Mélema, tepi anembele mele, akuma wendu urum-na kanuring, méle akuma omba yambumanga ⸤pengi-imuna⸥ pali tilu-tilu nimba omba mulurum. Kanu-kene Mini Kake Tiliele Yesos-nga lumbili anduli yambumanga numanuna sukundu omba molupa kapula tinjirim. Kanu-kene Minéle-ni enini lupa-lupa ‘Bo-ung lupa-lupama kerina niangi.’ nimba silisili tirim kene enini bo-ung ui naa liring ung lupa-lupama pulu monjuku leku niring.

Juda-yambu mare ui oku kolea-auli Jerusallem liiku máku toku muluring kene ulu akili wendu urum. Enini Pulu Yili-nga ungele piliili yambuma. Enini ma-koleana yambu lupa-lupama pali muluringmanga yambu kanuma munduku kelku Jerusallem sukundu puring. Popuremi auli mele akiliinga ung kanili piliikuliinga yambu kanuma liiku máku toku molku kene eninga bo-ung lupa-lupa kanuma Yesos lumbili anduli yima-ni niring akuma piliikuliinga enini numanu pulele liiku munduring. Enini suru niku mini-wale mundukuliinga niku mele:

“Apa, yambu ima bo-ung lupa-lupama lekemelema enini kolea Gallalli distrik yambuma mendupulunje? ⸤Gallalli yambuma-ni ung tiluele mindi nilimele kanili.⸥
Pe ekupu oliu lupa-lupa bo-ung lupa-lupa lelemulu ungma nambi-siku piliikuliinga nikimili-na oliu piliikumuluye?

“Oliu kolea Patia kene, kolea Midia kene, kolea Illam kene, kolea Mesepotemia kene, kolea Judia kene, kolea Kapadosia kene, kolea Pondas kene, kolea Esia kene, kolea Pirisia kene, kolea Pambillia kene, kolea Isip kene, kolea LLipia sukundu Sairini nondupa lelemú koleamanga kene, kolea-auli Rom kene, kolea Krit kene, kolea Arepia kene, kolea lupa-lupa akumanga pali molupu úmulu yambuma molemulu. Oliu Juda-yambuma kene yambu lupa-lupa Juda-yambumanga ulu-pulu telemulu yambuma kene, oliu lupa-lupa oliunga ung-na mindi Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú ulu akumandu nikimili mele oliuliu piliikumulu.” niring.

12 Enini suru nikuliinga ‘Piliipu lawa mundukumulunje?’ niku piliikuliinga, anju-yandu tombulku niku kene “Ilinga ulu-pulele nambulkanje?” niring. 13 Akiliinga-pe yambu mare-ni ung-taka tonjuku kene niku mele: “Yi ima no-tondulu noku kene kelep tokomele.” niring.

2:14-36 Pita-ni Yambuma Ung Nimba Sirim Temanele

14 Kanu-kene, ⸤Yesos-ni liipa mundurum yi⸥ rurepunga yupuku angiliiring kene Pita wasie ola angiliipa kene yu-ni yambumandu tondulu mundupa nimba mele: “Oliunga Judia-yambuma kene, eni Jerusallem molemele yambuma kene, ekupu ulu wendu okum tekemulu ulu ilinga pulele eni nimbu sambu, mimi siku kum leku piliai.” nirim. 15 “‘Oliu kelep tokumulu.’ niku piliikimili akili mólu. Ekupu ipulele-ui nain killok mindi, ena-mong aku-kene yambuma no-tonduluma naa nolemele kanili. 16 Ekupu wendu okum ulelendu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Joel-ni penga wendu ombá mele uinga nirim. Yunu-ni nirim mele i-sipa:

17 “Pulu Yili-ni nimba mele:
“⸤Mulú-masele⸥ pora nimbá enama wendu ombá kene
na-ni nanga Minéle yambuma pali simbu.
Kanu-kene eninga marenali liminalima-ni
nanga ung “Ninjai!” nimbu, nimbu simbuma piliiku
yambuma niku siku,
eninga yi-andama-ni uru-kumbu teku,
eninga yi-kanguwama-ni mong-kalkalu mele kanungí.
18 Nanga kendemande ambu yi kanuma kepe
nanga Minéle simbu kene nanga ung
“Ninjai!” nimbu, nimbu simbuma
piliiku yambuma niku singí.
19 Yi-Auliele-nga ena auliele ui wendu naa upili
na-ni ola mulú-na kene mana-mania kene
⸤enama pora nimbá tekem nimba⸥
liipa ora simba ulu-tonduluma
‘Enini kanangi.’ nimbu aku-sipu tembu.
‘Mana memi kene tepi kene ikilia aulsi kene,
ulu-tondulu aku-sipama tipili.’ nimbú.
‘Mulúna enale sumbulú topa
kaliimbale memi tupili.’ nimbúko.
21 Kanu-kene Auliele-nga ena auliele
kamu wendu ombá kene
yambuma-ni isili-ui
Auliele-nga bili leku walsingí yambuma
na-ni tepu liipu,
mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipu
na-kene molku kunjingí kupulanum-na
liipu monjumbu.” nimba
Pulu Yili-ni nim.” a 
nimba Joel-ni nirim.

22 “Eni Isrel-yambuma, eni ung nimbú teker ili piliai.

‘Kolea Nasaret yi Yesos ‘Yunu sika Pulu Yili-ni makó topa liipa mundurum.’ niku kanangi.’ nimba Pulu Yili-ni yunu liipa tapunjurum kene eni muluringna yambuma liipa ora sirim ulu-tonduluma tirim. Akili eni kanuku piliiring.
23 Eni yi kanili-kene penga tingí mele Pulu Yili-ni ui piliipa mulurum. Pulu Yili-ni ‘I-sipa wendu upili.’ nimba piliipaliinga yi ili eni Juda-yambuma sirim kene ‘Teku kis-siring yambuma-ni oliu liiku tapunjuku yunu toku konjangi.’ niku enini siring, enini ‘Yunu kulupili.’ niku pirimú-ni unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiring kene kulurum kanili. 24 ⸤Aku-siku tiring⸥ akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘Yunu kamu mana-mania naa pípili.’ nimbaliinga topa suru-sipa ola munjurum. Kululi ulu-pulele-ni yunu ka sipa kamu kapula naa ambulumba akiliinga mindili noku kolemele uluma pali Pulu Yili yunu-ni yu tepa liipa wendu liirim.

25 “Depit yunu-ni kepe yi ili yunu penga temba mele uinga ung te nirim akili i-sipa mele:

“Auliele nanga kumbi-kerina
taki-taki omba mulurum kanurundu.
Yunu na liipa tapunjumbandu
nanga ki-bokundu omba molemáliinga
méle te-ni buni na kapula naa simba.
26 Akiliinga na aima lakupu numanu sipu molupu,
nanga numanuna numanu sipu ungma niliu.
Nu-ni nanga minéle yambu kolku pulimelé koleana pupili
munduku naa kelku,
nunga Yi Kake Tílieliinga ónale
‘We purupili.’ naa niní kaniliinga piliipu kene,
‘Nanga kangiele kene minéle kene
na méle kaiéle liimbu.’ nimbu nokupu moliu.
28 Nu-ni na kona molupu mindi pumbu kupulanumele
liiku ora sirinu,
nu na-kene tapú-tokunu molunéliinga
na numanu pulele simbu.” b 
nimba Depit-ni aku-sipa nirim.

29 “Angmene, ung ili sika niker. Oliunga anda-kolepa Depit kórunga-ui kulurum ónu tiring, yunga ónu-koleale oliunga koleana lirim-na lelemú. Aku lem yunu-ni ‘Nunga Yi Kake Tílieliinga ónale ‘We purupili.’ ni naa niní.’ nirimele yunu yunundu naa nirim lem. 30 Akiliinga-pe yunu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yili molupaliinga, Pulu Yili-ni “Nu-ni kalku liini yi te-ni nunga alko topa yi nuim kingele molumba.” nimbaliinga “Aima sika aku-sipa tembu.” nimba tondulu mundupa nirim akili mele piliirim. 31 Depit ⸤yunu Pulu Yili-ni nimba sirim mele piliipa yambuma nimba sirim yili molupa⸥ penga wendu ombá mele ui piliipa kene nimba mele:

‘Pulu Yili-ni yunga minéle
yambu kolku pulimelé koleana
mulupili mundupa naa kelepa,
yunga ónale naa purumbá.’ c 
nirim akili Pulu Yili-ni makó topa liipa mundurum yi-nuim Kraisele kolupa kene alsupa lomburupa ola molumbálendu nirim.
32 Pulu Yili-ni yi Yesos ili sika topa makinjirim, akili oliu kanurumulu mele nikimulu.

33 “Topa makinjipa kene yunga ki-bokundu liipa munjurum. Akuna molupaliinga Lapa-ni uinga “Simbu.” nirim Mini Kake Tiliele yunu sirim, liipa kene, ekupu yandu sikem. Ekupu kanuku piliikimilele yunu-ni sikemele kanuku piliiku tekemele. 34 Depit mulú-koleana olandu naa purum akiliinga-pe yunu-ni nimba mele:

“Auli ⸤Pulu Yi Yawe-ni⸥
nanga Auliele-ndu nimba mele:
“‘Nunga ele-tu yima nu-ni nokani.’ nimbu,
penga enini topu mania mundunjumbu akiliinga
isili-ui nu ⸤na-kene wasie tapú topulu
yi-nuimsele molupulu mélema nokambili⸥
nanga ki-bokundu oku molui.” nirim.” d 
nimba Depit-ni aku-sipa nirim.

36 “Akiliinga Isrel-yambuma eni pali aku-siku piliai: Yi Yesos ili eni “Kulupili.” niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiringele Pulu Yili-ni “Yunu Yi-Auliele kene, yunu ‘Yambuma nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimbu makó turundu yi-nuim Kraisele mulupili.” nirim yili molemú.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim.

2:37-42 Yambu Aima Pulele Numanu Topele Toku No Liiring Temanele

37 Pita-ni enini aku-siku tiring mele nirim ungele piliikuliinga yambuma mini-wale munduku kene enini Pita kene Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi wema kene eninindu niku mele: “Angmene, ekupu oliu nambulka teamiliye?” niring.

38 Pita-ni eninindu nimba mele: “Eni ‘Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima kanupa konde tinjipili.’ niku, teku kis-silimele kanuma piliiku kis piliiku, numanu topele toku, ‘Na Yesos Krais-nga yambale molambu.’ niku no liangi. Aku-siku tingí kene Pulu Yili-ni Mini Kake Tiliele eni we simba liingíko. 39 Pulu Yili-ni ‘Mini Kake Tiliele simbu.’ nirim akili eni kene eni kalku liingí yambuma kene yambu kolea sulumanga molemelema kene penga mulungíma kene enindu pali nirim. Auliele oliunga Pulu Yili yunu-ni ‘ ‘Nanga yambuma molangi wai.’ nimbú yambuma pali Mini Kake Tiliele simbu.’ nirim.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim.

40 Pita-ni ung-mani lupa-lupa pulele tondulu mundupa enini lip-lipi topaliinga nimba mele: “Ya mana yambu molku kis-silimelemanga Pulu Yili-ni eni buni simba tekemaliinga yunu-ni ‘Oliu buni naa sipili.’ niku, piliiku kongnjuku molai.” nirim.

41 Kanu-kene Pita-ni aku-sipa nirim ungele piliiku liiring yambuma no liiring. Ena kaniliinga Yesos-nga ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yambu-talapeliinga sukundu yambu tausen yupuku mele olandupa purum. 42 Kanu-kene ⸤ungele piliiku liiku no liiring yambuma⸥ Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni ung-bo tonjuku mani siring ungma piliiku, anginipilima kene tiluna kapula-kapula molku, wasie tapú-toku langi noku, Pulu Yili-kene popu toku ung niku muluring.

2:43-47 Krais-nga Yambuma Kapula-Kapula Muluring Mele Temanele

43 Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma Pulu Yili-ni liipa tapunjurum kilia liipa ora sirim ulu-tonduluma tiringeliinga kanuku kene yambuma pali mini-wale munduku mundu-mong tiring. 44 ‘Yesos yunu sika ⸤Pulu Yili-ni “Yambuma tepa liipa nokupa konjumba.” nimba mana mania liipa mundurum yi-nuim Kraisele.’⸥ niku tondulu munduku piliiring yambuma pali tiluna molku, eninga mélema enini lupa-lupa naa nosuku, ‘Oliunga pali’ niku nosuku manda-manda mindi muluring. 45 Eninga ma-ma kene méle nusuringma maket teku ku-moni liiku méle mólu turum yambuma ku-moni moke teku siring. 46 Taki-taki ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna puku liiku máku toku, eninga lkumanga pali wasie anduku ‘Langi wasie tere lepu namili.’ niku, numanu kaí pípili numanu siku langi noku, 47 Pulu Yili kape niku bi paka tonjuku, muluring. Yambuma-ni pali enini kanuku kaí piliiring. Eninga ulu-pulu-kis kanuku kis piliiku numanu topele toku Yesos-ndu “Mindili nolka kupulanum-na naa pambu akiliinga na tekunu lii.” niring yambuma Auliele-ni ‘Yunga yambuma molangi.’ nimba taki-taki sukundu-sukundu liirim.

Copyright information for `MUX