aLLipai 19:18

Galatians 5

5:1-15 Oliu Méle Te-ni Pipi Sipa Naa Nukupili Aima We Molemulu Mele ‘Aku-Sipu We Molamili. Méle Te-ni Alsupa Nokupa Ka Naa Sipili.’ Nimbu Mimi-Sipu Kanupu Molamili Ung Te

⸤Ka-kongun naa tepa we mulurum ambaliinga kangambulama molemuláliinga pulele i-sipa mele:⸥ ‘⸤Moses-ni ui “Ulu mare teai!” nimba “Mare naa teai!” nimba ung-mani sirimuma-ni oliu naa nukupili.⸥ We kapula molangi.’ nimba Krais-ni oliu wendu liirim. Akiliinga, ‘Méle te-ni alsupa naa ambulupili; méle-tenga kendemande-yambuma naa molupu, we mendepolu molamili.’ niku tondulu munduku molai.

Nanga ungma aima piliai! Na Poll-ni enindu nimbu mele: Eni ⸤Krais-nga yima⸥ eninga kangi te ‘kopsiku wendu liinjangi.’ níngi lem Krais-ni ⸤‘yambumanga’ nimba liipa tapunjupa tepa liirim ulele-ni⸥ eni laye-kolte kepe aima ulu te manda naa temba. Alsupu yimandu pali sumbi-sipu niker: ‘⸤Pulu Yili-ni na kanupa kaí piliipili akiliinga⸥ kangi te kopsinjangi.’ ningí yima ⸤Moses-ni⸥ ung-mani sirimuma-ni pali nokumba. ‘Kangi te kopsai.’ nilimú ung-manele piliiku liiku telemele yima-ni ung-mani kanuma pali piliiku tingí kupulanumele akisingí. Eni ⸤Krais-nga Gallesia-yambumanga yambu mare⸥ ‘Pulu Yili-ni oliu kanupa kene oliunga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, ‘numanu sumbi nimba pili yambuma’ nimba kanupili.’ niku ⸤Moses-ni⸥ ung-mani sirimuma piliiku liiku telemele yambuma Krais munduku kelku, yu-kene tiluna muluring kupulanumele pipi siring; Pulu Yili-ni yambuma we kondu kolemú ulele-ni eni naa nokulemú. Akiliinga-pe ‘⸤Moses-ni ung-mani sirimuma-ni manda naa liipa tapunjupa tepa liimba.’ nilimulu yambuma,⸥ Mini Kake Tiliele-ni ‘ ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ulele tondulu pupili.’ nilimáliinga ‘penga yambu sumbi-nílima sika molomulú.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu. Krais Yesos kene tapú-topu molemulu kene yambuma kangi te kopsilimele mola kangi te naa kopsilimele ulu akuma-ni ulu te naa telemú. ⸤‘Yu sika oliunga liipa tapunjupa tepa liiliele.’ niku⸥ tondulu munduku piliiku kene yambuma numanu monjulemele ulu kanili mindi sika tondulu te pelemú.

⸤‘Méle kaluliele liamili.’ niku⸥ kir-kiri liiku lkisiku kunjuring. Pe ekupu yambu nae-ni omba eni ⸤Krais-nga⸥ ung-sikale piliiku liiku telemele kupulanumele pipi silimúye? Nae-ni eni ung-kundi topa “Ung-sikale munduku kelai.” nimuye? Ekupu eni numanale-ni piliilimili ulu akili ‘Nanga yambuma molangi wai.’ nimba walsilimú ⸤Pulu⸥ Yili-ni ‘Aku-siku piliangi.’ naa nilimú. ⸤Piliai! Ung-eku toku⸥

“Pllawa tepa auli mundulimú méle yis kanili
pllawana mundulimele kene
yis aima wallú-kolte-ni
pllawama tepa auli mundulimú.”
⸤nilimele kanili. Eni ung-kundi tolemú yi gólu tuliele aku-sipa telemú. Yu eni-kene molemáliinga eni pulele yunga ungele lumbili pulkimela.⸥
10 ⸤Akiliinga-pe⸥ eni sika tingí mele tondulu mundupu piliiker. Auliele-kene tapú-topu molemuláliinga yu-ni eni liipa tapunjupa tepa liimba kene na-ni ui ung-sikale nimbu sirindu ungma ‘Sika’ niku kene ‘ung te-lupa numanu kimbu naa singí.’ nimbu tondulu mundupu piliiker. Yi te-ni eni tepa bemba sipa ung-kundi tolemú akili naenje, na naa piliiker akiliinga-pe aku telemáliinga sika méle kaluli kisele liimba.

11 Angmene, ‘Poll-ni “Kangi te kopsangi.” nilimú.’ nilimele mele sika aku-sipu na-ni niliu lem nambimuna ⸤Juda-yambuma-ni⸥ na mindili silimeleye? ⸤Aku-sipu nilkanje na mindili silimele kupulanum te naa lelka.⸥ Aku-sipu nilkanje ⸤Krais⸥ unji-perana ⸤oliunga nimba kulunjurum mele nimbu siliu⸥ ung akili piliiku kene ⸤Juda-yambuma-ni⸥ piliiku kis piliiku ⸤na buni te naa silkimela⸥. 12 ‘Yi kanuma-ni eni ⸤Krais-nga yambuma⸥ niku bemba siku “ ⸤‘Pulu Yili-nga yambuma molangi.’ niku kangi te kopsiku wendu liangi.”⸥ nilimele yima-ni eninga kangi te kopsiku kene eninga láka kamu tolkemelanje papu.’ nimbu piliiker.

13 Nanga angmene, Pulu Yili-ni ‘Ung-mani te-ni eni nokupa buni te naa sipa eni naa ambulupili aima we molangi.’ sika ui nimba eni makó turum akiliinga-pe eni penga niku mele: ‘Kapula, ung-mani te-ni oliu naa nokulemú, we molemuláliinga ui-we-numanuma-ni ulu piliikumulu mele teamili.’ niku ulu-pulu-kísima naa teai. ‘Ung-mani te-ni oliu naa nokulemú.’ niku eni-enini anju-yandu numanu monjuku eni liiku tapunjuku kongun tenjai. 14 Moses-ni ung-mani sirim pelemúmanga pali ung-mani tiluele-ni liipa tere lelemú, akili i-sipa mele:

‘Eni-enini lupa-lupama numanu monjuku,
eninga kangima eni-enini kondu kolku nokolemele mele
aku-sikuko pulu lelemú yambuma
numanu monjuku nokuku molai.’ a 
nimba pelemú ung-manele.
15 Akiliinga-pe eni eni-enini anju-yandu ung-muranale teku arerembi kolku tombulku niku, aku telsiliiku púngi lem ‘Aku temuláliinga oliu pali molupu kis-simulú.’ niku, piliiku kongnjuku molai.

5:16-26 Yambuma Pulu Yili-nga Minéle-ni Ambololemú Kene Telemele Uluma Kene, Ui-We-Numanuma-ni Piliiku Telemele Uluma Kene, Ulu Kanumanga Ung Te

16 Akiliinga, na-ni enindu mani sipu kene aima i-sipu niker: Eninga ui-we-numanuma-ni numanu monjulemele uluma-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle topa mania mundumba telemúko; Minéle-ni ui-we-numanuma topa mania mundumbako telemú akiliinga ‘Mini ⸤numanuna molemále-ni⸥ oliu ambulupili.’ niku molku, yunga ungma piliiku, yu-ni “Teai.” nilimú mele piliiku liiku teku molai. Aku teku kene eninga ui-we-numanuma-ni piliiku numanu monjuku telemele uluma alsuku aima manda naa tingí. Elsele-ni ‘Yambu ili na piliipa mulupili.’ niku kir-kiri liilimbeláliinga eni ‘teamili.’ niku piliilimili mele kapula naa telemele akiliinga ‘Minéle-ni oliu ambulupili.’ niku, yunga ungma mindi piliiku liiku teku molai. 18 Akiliinga-pe Minéle-ni eni ambululemú, yu-ni nilimú ungma piliiku liiku teku mulúngi lem ⸤Moses-ni⸥ ung-mani sirimuma-ni eni ⸤ka sipa tondulu mundupa⸥ naa nokulemú.

19 We-numanu-uimani piliiku ulu telemelema eni piliilimili. Yambuma-ni we-numanu-uimani piliiku ulu telemele uluma i-sipa mele:

Waperanale teku,

  • ambu yima anju-yandu kanuku kum panjiku ‘ulu te teamili.’ niku numanu kimbú siku,
  • ambuma kene yima kene ulu-pulu-kisma mindi telsiliiku anduku,
aku-siku telemele uluma kene;

20 
  • ‘Méle ima oliunga pulu yima.’ niku akuma ola angnjiku popu toku kalku kuru koyoku,
ála toku pindu toku,

  • ‘Yambu topu konjamili.’ niku miambu liiku kupuná ambolku kuru koyoku telemele,
aku-siku telemele uluma kene;

  • yambuma-kene numanu kis panjiku, ele-tu molku, ung-muranale teku,
  • ‘Nanga mélema nanu ambolambu. Yambu lupama-ni naa liangi.’ niku aima kis-pulu teku,
arerembi kolku,

  • ‘Na mendepolu tepu konjupu, molupu konjuliu.’ niku piliiku, yambu lupama-ni telemele mele taki-taki kanuku kis piliiku “Teku kis-sikenu.” niku ung-mura siku,
  • yambuma-kene ‘Kapula-kapula naa molupu numanu tiluna pupili naa molamili.’ niku sungu siku,
21 
  • yambu lupama molemele mele kepe eninga mélema yama meku ‘Enini maluya.’ niku piliiku,
aku-siku telemele uluma kene;

no-tondulu pulele noku kelep toku,

  • máku toku no-tonduluma noku kelep toku kene ung kísima niku konana kísima niku ulu kísima teku molku,
aku-siku telemele uluma kene.

Ulu kis lupa-lupa telemelema we-numanu-uimani piliiku kene telemele. Eni ui lip-lipi turundu mele kelepu alsupu lip-lipi tokur: Aku-siku teku molemele yambuma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana naa puku yunga moya-mélema naa liingí.

22 Akiliinga-pe ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle-ni numanuna molupa ambululemú yambuma ulu telemelema i-sipa mele:

Yambuma numanu monjuku,

numanu siku molku,

numanu waengu nipili táka-niku molku,

ólo-pangí tipili molku,

yambuma kondu kolku liiku tapunjuku,

yambu mélema mólu tolemúma liiku tapunjuku mélema siku,

ulu-sikama mendepolu sumbi-siku teku,

23 
  • yambuma-kene kara naa puku andiki teku táka-niku molku,
  • ‘Ui-we-numanu-ni piliirindu mele aima naa piliimbu.’ niku munduku kelku táka-niku molku,
ulu kaí akuma teku molemele. Ulu kaí aku-sipama ‘naa teangi.’ nimba ung-mani te aima naa pelemú.

24 Yesos Krais-nga yambu molemelema-ni eninga ui-we-numanuma ‘Kamu kolupa mania pupili.’ niku kórunga unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiring kene numanu kanuma-ni waka lelemú uluma kene, numanu monjuku ‘Aima teamili.’ nilimele uluma kene, akuma pali unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiringko. ⸤Unji-perana toku ku toku panjiringeliinga ekupu alsuku ui-we-numanuma-ni piliiku ulu-pulu-kis akuma tingí kupulanum te naa lelemú.⸥

25 Minéle-ni oliu kona molupa kunjuli ulu-pulele silimáliinga yu-ni ‘Teku molai.’ nilimú mele piliipu liipu tepu molamili. 26 Oliuliu oliunga bima we paka naa topu, oliunga yambumanga te ‘Arerembi kulupili.’ nimbu anju-yandu numanuna naa piliipu, yambu lupamanga mélema kene uluma kene yama membu ‘Enini maluya.’ nimbu anju-yandu numanuna naa piliamili.

Copyright information for `MUX