aKonana 95:7ekendu-11
bKonana 95:7-8
cKonana 95:11

Hebrews 3

3:1-6 Moses-nga Bili Olandupa Akiliinga-pe Yesos-nga Bili Aima Olandupa Pulimú Ung Te

Angmene, na-kene wasie Krais-nga yambu molemelema, mulú-koleana molemú Pulu Yili-ni eni kepe makó topa ‘Nanga yambuma molangi.’ nilimú yambuma, niker ung akili ung-sikale akiliinga Yesos molemú mele aima numanu liiku munduku molai. Yu Pulu Yili-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili, akili Pulu Yili Popu Tunjuli Yi-Auli Olandupaleko, yi akili ‘Sika’ nimbu yu molemú mele yambuma temani topu silimulu akili mimi-siku piliai. Ui Moses-ni Pulu Yili-nga yambuma nokupa kene Pulu Yili-ni “Ti.” nirim mele piliipa sumbi-sipa tepa ung te enembu naa kolopa mundupa naa kilirim aku-sipako Pulu Yili-ni Yesos makó topa kongun sipa “Ti.” nirim mele piliipa liipa teng panjipa tirim. ⸤Pulu Yili-nga yambuma yunga lkuli mele.⸥ Yi te-ni lku takolemú ⸤lku pulu-⸥ yi akili yunga bili olandupa molemú, yu aima kape nilimele, lkuli yunga bili olandupa naa molemú, aku-sipa mele yi Yesos ili yu ⸤Pulu Yili-kene wasie lkuli takuringlieliinga⸥ yunga bili ‘Aima ola pípili.’ niku yu olandupa kape niku, yi-nuim Moses ⸤lkuliinga ponga mola paka-sum mele angiliirimeliinga⸥ yu mania mele kape níngi lem kapula. Lku te we wendu naa omba angiliimú. Yambu te-ni lku te takolemú kene angiliimú. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni mélema pali ‘angiliipili’ nirim-na angiliimú.

⸤Yesos kene Moses kene lupa-lupa mele-sele⸥ ung te wasie ⸤i-sipako:⸥ Moses yu Pulu Yili-nga kongun tinjili yili molupa Pulu Yili-ni “Ti.” nirim mele aima piliipa liipa Pulu Yili yunga lkuna kongun tembandu mundupa naa kelepa kongun tepa mindi mulurum. Yunga kongun tirim i-sipa mele: Pulu Yili-ni penga nimba simba mele Moses-ni ui nimba sirim. ⸤Moses lkuna kongun-kendemande tinjili yili mulurum⸥ akiliinga-pe Pulu Yili-ni penga liipa mundurum yi-nuim Kraisele yu Pulu Yili-nga Málale molupa yambuma Pulu Yili-nga lkuli muluring yambuma yu-ni nokupa Pulu Yili-ni “Ti.” nirim mele aima piliipa liipa kongun tembandu mundupa naa kelepa kongun tepa mindi mulurum. ‘Yesos-ni oliu tepa liipa nokupa konjumba.’ nimbu tondulu mundupu piliirimulu mele mundupu naa kelepu, numanu tondulu pupili ‘Sika aku temba.’ nimbu tondulu mundupu piliipu mini-wale naa mundupu numanu sipu nokupu mulúmulu lem oliu yunga lkuli molemulu. ⸤Oliu kepe Pulu Yili-nga yambuma molemulu.⸥

3:7-19 Ung Liiku Su Silimele Yambuma Numanu Táka-Nimba Pípili Naa Mulungí Ung Te (4:1-13 wasie kanui)

Pe ekupu ⸤oliu Pulu Yili-nga yambuma molemul⸥áliinga Mini Kake Tiliele-ni nilimú mele piliamili. Yu-ni nimba mele:

“Pulu Yili-ni ekupu nikem ungele ekupu pilííngi lem
ui eninga anda-kolepalima-ni
kolea-wakana ‘Pulu Yili-ni
arerembi kolumbanje?’ niku kara puku
ung nirinduma ‘Aima naa piliimulú.’ niku
liiku su siringi mele naa teai.
Akuna punie paon tale omba pupili
enini kanuku molangi
na-ni ⸤‘Enini liipu tapunjambu’ nimbu⸥
ulu-tondulu mare tirindu akiliinga-pe kanuku kene
‘Pulu Yili-ni oliu ulu te naa tembanje,
kanupu kanamili.’ niku
nanga ungele naa piliiku liiku su siku,
‘na enini nokambu.’ naa niring.
10 Akiliinga, na-ni yambu kanuma-kene
aima arerembi kolupu kene nimbu mele:
“Yambu ima na-ni ung niliuma
naa piliiku liiku su siku
eninga kupulanum makó tunjurunduna
naa puku munduku kelemele.” nirindu.
11 Enini-kene arerembi kolupu kene
mi lepu nimbu mele:
‘Na-ni ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’
nirindu ulu-pulele
enini aima naa liingí.’ nirindu.” a 
nirim.

12 Nanga angmene, eni yambu molemelemanga te-ni ⸤ui oliunga anda-kolepalima-ni aku tiring mele⸥ tembaliinga kanuku piliiku kongnjuku molai. Eninga yambu te-ni ‘Ulu-pulu-kísma teambu.’ nimba numanu liipa mundupa yu ⸤Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba⸥ tondulu mundupa piliilimú mele mundupa kelepa kene yambuma tondulu mundupa nokulemú tondulale pelemú Pulu Yili liipa bulu simba akiliinga kanuku piliiku kongnjuku molai. 13 Aku naa teku kene ⸤i-siku mele teai:⸥ ‘Ulu-pulu-kísmani oliu kundi topa ‘Kara pangi.’ nimbáliinga’ niku ‘yambuma anju-yandu numanuma tondulu pupili.’ niku liiku tapunjai. Pulu Yili-ni “Ekupu” nirim ilinga olakundu bi tundu akili oliu-ni taki-taki “Ekupu uluma manda temulú. Ekupu manda tondulu mundupu piliimulú.” nilimulu ena akumanga aku-sipu nimbu piliipu anju-yandu yambuma ung kaíma nimbu samili. ⸤Opali talú nambulka ulu te wendu ombánje akiliinga ekupu mindi aku teamili.⸥ 14 ⸤Aku nikereliinga pulele⸥ i-sipa mele: Oliu ‘Pulu Yili-ni sika liipa tapunjupa tepa liimba.’ nimbu piliirimulu mele aku-sipu kamu aima tondulu mundupu piliipu ambulupu kene kulúmulu lem Pulu Yili-ni mélema Krais simba kene Krais-ni ‘Yunga yambuma simbu.’ nimba panjurum mélema oliu moke tepa simbako akiliinga ‘aku-siku teai.’ niker. 15 Aku-mele ilinga olakundu bi tundu mele ⸤aima numanu liiku munduku molai.⸥ Akili i-sipa mele:

“Pulu Yili-ni ekupu nikem ungele
ekupu pilííngi lem
ui eninga anda-kolepalima-ni kara puku
ung nirinduma ‘Aima naa piliimulú.’ niku
liiku su siringi mele naa teai.” b 
nirim kanili.

16 Namelé-ni ui Pulu Yili-ni ung nirim-ma piliiku kene ‘Naa piliimulú.’ niku kara puringiye? Akili Moses-ni kolea Isip mundupa kelepa memba ulsu purum yambu akuma-ni aku-siku naa tiringiye? 17 Punie paon tale omba pupili Pulu Yili-ni namelé-kene arerembi kolupa mulurumye? Ulu-pulu-kis teku kene kolea-wakana kuluring ónuma akuna lipili munduku kiliring yambuma-kene ⸤ulu-pulu-kis tiringeliinga⸥ arerembi kulurum kanili.

18 “Na Pulu Yili-ni
‘ ‘Numanu táka-nimba pípili molangi.’
nirindu ulu-pulele
enini aima naa liingí.’ nirindu.” c 
nirim akili nameléndu nirimye? Akili yunga ung ‘naa piliimulú.’ niku liiku su siringi yambumandu naa nirimye?
19 Akili piliipu kene ‘Pulu Yili-nga ungele ‘ ‘Sika nikem.’ nimbu tondulu mundupu naa piliimulú.’ niku muluringeliinga Pulu Yili-ni “Numanu táka-nimba pípili molangi.” nilka koleana ui akuna pungí kupulanum te aima naa lirim.’ nimbu piliilimulu kanili.

Copyright information for `MUX