aUng-Manima 6:5
bLLipai 19:18

Luke 10

10:1-24 Yesos-ni Yi Tokapu Yupuku ‘Pai.’ Nimba Liipa Mundurum Kene Puku Andukuliinga Kelku Uring Temanele

10:1-12,16 Yesos-ni Yi Tokapu Yupuku Liipa Mundurum Temanele

Kanu-kene Yesos ⸤kolea-auli Jerusallem-ndu pumba pupaliinga,⸥ yu pumba purum kolea marenga yi mare kumbi-lepa liipa mundurum. Yunu-ni yi tokapu yupuku makó topa yi tale-tale nimba liipa mundupa kene enini-kene ⸤ung-eku mele te topa⸥ nimba mele:

“Puniena langi pulele tepa-topa pelemú akiliinga-pe langi kanuma puku liiku nusingí yambu koltale akiliinga Punie Pulu Yili-ni ‘Langi kanuma liiku nusingí kongunale puku tingí yambuma puniena liipa mundupili.’ niku yu-kene mawa teai.
Eni liipu mundukur yima eni sipsip melema, yambu owa-takara auli kísima-ni sipsip topa nolemú akili mele yambuma molemelena liipu mundukur. ⸤Nanga ungele anduku niku singí kene ungele piliiku kis piliikuliinga yambuma-ni eni mindili liiku singí.⸥ Pungí tekuliinga, wale-tapima kepe, ku-moni kepe, méle-walema kepe, kimbu-su ⸤alowa teku munjingí⸥ ma kepe aima naa meku we pai. Kupulanum-na puku kene yambuma kanuku eninindu ung te naa nikuliinga we pai.

“Kolea tenga-lupa sukundu puku kene akuna mulungíndu lku tiluringa puku pekuliinga ui lku pulu yambu kanumandu niku mele: “Eni numanu kaí pípili molangi.” niai. Aku-siku ningí kene lku kanuna ‘Numanu kaí pípili molambu.’ nimbá yambu te mulúm lem yunu numanu kaí pípili molumba. Mola aku-siku ningí kene lku kanuna ‘Numanu kaí pípili molambu.’ nimbá yambu te naa mulúm lem eni akuna ‘Pangi.’ nimbu liipu mundukur yi kanuma eni-enini numanu kaí pepa buni te naa pípili mulungí. Kongun telemú yili yunu méle papu kalemele akiliinga pungí lkuna peku, lku pulu yili-ni keri-langi simbama nai. Lku tenga puku tenga puku naa teai. Lku tiluna mindi keri-langi noku peai.

“Kolea tenga-lupa sukundu puku kene kolea pulu yambu kanuma-ni enindu “Papu úngi. Oliu-kene wasie molamili wai.” níngi lem eni keri-langi singíma noku, akuna kuru tomba yambuma teku kaí teku, eninindu niku mele: “Pulu Yili omba yi nuim kingele molupa oliu nokumba enale enini-kene nondupa ombá.” niai.

10 “Mola kolea tenga sukundu puku kene kolea pulu yambu kanuma-ni enindu “Eni nambimuna úngiye?” niku, “Wasie piamili wai.” ni naa níngi lem ⸤kolea kanili munduku kelku pungíndu⸥ kupulanum-na puku angiliiku kene yambumandu niku mele: 11 “Enini oliu liiku su síngeliinga kamu molku kis-sangi! ‘Pulu Yili-ni enini liipa naa tapunjumba akili lakuku piliangi!’ nimbu, oliunga kimbuna ya kolealiinga kingpana angiliikim-ma kepe tanda sipu mundupu pukumulu.” niai. ‘Akili piliangi.’ niku aku-siku niku kene penga ung te kene wasie eninindu kamu niku mele: “⸤Enini lip-lipi tamili piliai.⸥ Pulu Yili omba yi nuim kingele molupa yambuma nokumba enale nondupa ombá.” niai.

10:12-16 Yesos-ni Kolea Marenga Yambuma “Mindili Noku Molku Kis-Singí.” Nirim Temanele

12 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Kot enale wendu ombá kene kolea-auli Sodom ⸤yambuma ui ulu-pulu-kis pulele sika tiring akiliinga-pe⸥ eninga kot laye-mele pemba. Akiliinga-pe yambu ili ⸤enindu “Wasie molamili wai.” ni naa niku, eninga ung piliiku naa liingí yambuma,⸥ kot enale wendu ombá kene eninga kot auli-mele te pemba.” niker.” nirim.

13 “Kolea Korasin kene Besaida taon ⸤akuselenga molemele yambuma⸥ mindili noku aima molku kis-singí. Kolea kanuselenga sukundu ulu-tondulu pulele tirindu ⸤akiliinga-pe akuna molemele yambuma numanu topele naa tolemele⸥. Kolea-auli Taya kene Saidon-selenga sukundu ulu-tondulu mare naa tirindu akiliinga-pe kolea kanuselenga sukundu na-ni ulu-tondulu mare aku-sipu telka kanolkemelanje kolea kanuselenga ⸤yambuma-ni⸥ enini ulu-pulu-kis telemelema kórunga munduku kelku, liiku bulu siku, numanu topele tolkemela. 14 ⸤Akiliinga,⸥ kot enale wendu ombá kene kolea-auli Taya kene Saidon kanuselenga ⸤yambuma ulu-pulu-kis sika telemeláliinga⸥ eninga kot laye-mele pemba. Akiliinga-pe eni kolea Korasin kene Besaida-selenga ⸤yambuma na-ni ulu-tonduluma tirindu mele kanukuliinga numanu topele naa turingeliinga⸥ kot enale wendu ombá kene eninga kot auli te mele pemba.

15 “Kapeniam taon ⸤yambuma eni⸥ ‘Mulú-koleana pupu molomulú.’ niku piliikimiliye? Akili kapula mólu. ⸤Eni nanga ungma taki-taki piliilimili akiliinga-pe numanu topele naa tolemeláliinga⸥ eni kolea-kísina puku mulungí.” ⸤nirim.⸥

16 ⸤Aku-sipa nimba kene yunu-ni liipa mundumba tirim yimandu ung te wasie nimba mele:⸥ “Eni ung ningíma piliipa liimba yambale-ni na-ni ung niliu ungele piliipa liimbako. Eni ung ningíma naa piliipa ‘Oliu kene wasie molamili.’ naa nimbá temba yambale-ni na-kene ‘Wasie naa molambili.’ nimbáko. Nandu ‘Wasie naa molambili.’ nimbá yambale-ni na ma-koleana liipa mundurum yi kanilindu ‘Wasie naa molambili.’ nimbáko.” nirim. ⸤Yesos-ni aku nimba pora sipa kene ‘Yunga kongunale tenji-pai.’ nimba enini liipa mundurum.⸥

10:17-20 Yi Tokapu Yupuku Yesos-ni Liipa Mundurum Yima Kelku Yandu Uring Temanele

17 ⸤Walse⸥ Yesos-ni liipa mundurum yi tokapu yupuku yunu mulurumna aima numanu siku yandu oku kene enini yunundu niku mele: “Auliele, oliu-ni nunga bili lepuliinga kuruma kepe oliu-ni ung nirimuluma piliiku liiku tiring.” niring.

18 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Aku-siku telsiliiku anduring kene ⸤kurumanga nuim⸥ Seten kolea-kariyapa mele tepaliinga, topa ⸤mana⸥ mania mundurum na-ni kanurundu. 19 Piliai! Eni tondulu te sirindu. Yambu nomba kunjuli wambiye-kalta mola karoma mele akuma eni naa kanuku kambiliingí kene méle akuma-ni eni nanga yambuma ‘Ulu te naa tipili.’ nimbu tondulu kanili eni sirindu. Oliu-kene ele-tu ⸤kuru Seten⸥ yunu sika tondulu pulimú akiliinga-pe eni tondulu sirindu kaniliinga yunu-ni eni ulu te kapula naa temba. 20 Akiliinga-pe aku-sipu nikereliinga numanu naa siku, kuruma eninga ungele piliiku liiku telemeláliinga numanu naa siku; ⸤Pulu Yili-ni⸥ mulú-koleana ⸤molupa⸥ eninga bima topa munjurumeliinga numanu siku molai.” nirim.

10:21-24 Yesos-ni Pulu Yili-Kene ‘Angke’ Nimbaliinga Kape Nirim Temanele

21 Yesos-ni Pulu Yili-nga Mini Kake Tiliele kene numanu lakupa sipaliinga Pulu Yili-ndu nimba mele: “Tata, Mulú-Masele Nokukunu Mollu Yi-Nuimele, na-ni nu-kene “Angke” niker. ‘Oliu piliipa kungnjuli pelemú. Oliu oliuliu ungmanga puluma pali piliipu kongnjulimulu.’ niku piliilimili yambuma enini na-ni teliu ulumanga pulele ‘Naa piliangi.’ nikunu naa niku sirinu. Yambu kangambula-pame ⸤mele⸥ molku, na-ni niliu ungma kum leku molemele yambuma mindi na-ni teliu ulumanga pulele ‘Piliangi.’ nikunu, enini niku sirinu kaniliinga nu kape nimbu “Papu tirinu.” niker. Sika Tata, nu-ni ‘aku-sipa wendu ombá kene numanu simbu.’ niku aku-sikunu tirineliinga ⸤aku-sipa wendu okum.⸥” nirim.

22 ⸤Pulu Yili-ndu aku-sipa nimbaliinga alsupa yambu muluring yambumandu nimba mele:⸥ “Mélema pali Tata-ni na sirim. Yambu te-ni Málale aima sika molemú akili piliipa kanupa bi silimú yambu te mólu; lápale-ni mindi yunu kanupa bi silimú. Yambu te-ni Lapa aima sika molemú mele piliipa kanupa bi silimú yambu te naa molemú. Málale-ni mindi kanupa bi silimú; Málale-ni ‘Lapa liipu ora sambu.’ nimbá yambuma enini Lapa kanuku bi singíko.” nirim.

23 Kanu-kene yu lumbili anduli yi kanuma eni-enini muluringna pupa ‘Enini mindi piliangi.’ nimba eninindu nimba mele: “Eni mongale-ni kanolemele mélema kene uluma kanolemele yambuma eni Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku kaí teangi.” nilimú kupulanum-na molemele. 24 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ui muluring yambuma, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi kanuma kene, yi nuim kingima kene, yambu pulele kanuma ekupu eni mongale-ni kanuku molemele mélema kene uluma kene kanungíndu “Kanámuluka!” niku muluring akiliinga-pe naa kanuring. Eni ekupu kumele-ni ung piliiku molemele mélema piliingíndu “Piliámuluka!” niku muluring akiliinga-pe naa piliiring.” niker.” nirim.

10:25-37 Juda-Yambumanga Ele-Tu Yi Te-ni Juda-Yi Te Kondu Kolupa Liipa Tapunjurum Temanele

25 Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliipa kunjurum yi te-ni ‘Yu-ni nimba kis-simbanje manda lepu piliambu.’ nimba Yesos-ndu walsipa piliipa kene nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, na nambulka tembu kene kona molupu konjupu mindi puli ulu-pulele liimbuye?” nirim.

26 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Pulu Yili-nga ung-manima Moses-ni bukna turum molemúma kanukuliinga nambulka nimba molemú niku kanolluye?” nirim.

27 Yili-ni pundu topa kene nimba mele: “Pulu Yili-nga ung-manima-ni nimba mele:

‘Eninga numanuma kene,
eninga minima kene,
eninga tonduluma kene,
eninga piliipa kungnjúlima kene,
akuma-ni eni Auli Yawe eninga Pulu Yili mindi
tondulu munduku numanu monjai.’ a 
nimba pepa,

‘Eni-enini lupa-lupa numanu monjuku
eninga kangiele eni-enini
kondu kolku nokolemele mele
aku-sikuko pulu lelemú yambuma
numanu monjuku nokuku molai.’ b 
nimba molemú.” nirim.

28 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu aima sika nikinele. Nu aku-sikunu tinu lem molupa mindi puli kupulanum-na puni.” nirim.

29 Akiliinga-pe Pulu Yili-nga ungmanga puluma piliipa yambuma ung-bo tunjuring yili-ni ‘Yambuma-ni ‘Na aima piliilimú yili’ niku piliangi.’ nimbaliinga alsupa nimba mele: “Nanga pulu lelemú yambuma nameléye?” nirim. 30 Yesos-ni ung te pundu topa kene nimba mele:

“Juda-yi te kolea-auli Jerusallem mundupa kelepa kolea-auli Jeriko pumba purum kene wa-yi kanuma oku yunga mulumbale posuku torulku liiku yunu toku nosuku enini puring.
31 Kanu-kene Pulu Yili popu tunjuli yi te kupulanum kanuna mandu pumba ombaliinga yili kupulanum-na lirimele kanupa kene yunu lirim koleana mundupa kelepa kupulanum alse ekendunga omba purum. 32 Penga aku-sipako Pulu Yili-nga kongun tinjili talape LLipai yi te yili toku nusiringina omba kanupa kene yunu lipili mundupa kelepa kupulanum alse ekendunga omba purumko.

33 Akiliinga-pe Sameria yi te kupulanum kanuna pumba omba kene yili lirim koleana omba kanupaliinga kondu kolupa, 34 lirimna nondupa pupa kangi turingmanga kopungu kene no-waen kene onde lepa kanjunjupaliinga ka-banisi-ni ka tonjupa kene, penga yunu-ni kanglupa ola liipa yunga kung-dongki bulu-mingina ola nosupa memba pupaliinga yambu poningma oku pi-pui-upui tiring lku tenga memba pupa nosupa nokupa mulurum. 35 Piringli kene ipulam-ui yunu pumba tepaliinga ku-moni paip-kina mele wendu liipa lku pulu yili sipaliinga nimba mele: “Yili nokukunu kunjui. Penga siker ku-moni ili kapula naa tepa nunga ku-moni mare wasie pumu lem penga kelepu yandu ombu kene nunga ku-moni pundu tombu.” nimba Sameria-yili-ni aku-sipa nirim.” ⸤nimba Yesos-ni aku-sipa nirim.⸥

36 ⸤Aku-sipa nimbaliinga alsupa nimba mele⸥ “Yi yupuku oku puring imanga wa-yima-ni toku nusiring yilinga pulu lirim yili naeye? ⸤Juda-yi ui-pulu-pulu oku kanukulu we oku puringli yiselenga te mola yunga ele-tu mele yi aelepa urum yiliye?”⸥ nimba walsipa piliirim.

37 Pulu Yili-nga ungmanga puluma piliipa yambuma ung-bo tunjuring yili yunu-ni nimba mele: “Yili-ni yunu we kondu kulurum yili lem.” nirim.

Kanu-kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu pukunu aku-sikunu ti-pui.” nirim.

10:38-42 Yesos Kene Ambu Mata Maria-sele Kene Wasie Muluring Temanele

38 Kanu-kene Yesos kene yunga lumbili andúlima kene enini oku puku kene kolea tenga pupa ambu Mata yunga lkuna “Wasie molamili ui.” nirim-na yunu akuna purum. 39 Mata yunga anginele Maria molupa kene yunu Yesos-ni ung kaí nilimú nimbáma ‘Piliambu.’ nimba Yesos mulurumna omba nondupa mania molupa kene Yesos ung nimba mulurum mele yunu piliipa mulurum.

40 Akiliinga-pe Mata yunu keri-langi kalunjupa, kongun tepa mulurum-na yunu kongun wanwani lakupa lirim kilia Yesos mulurumna pupa nimba mele: “Auliele, nanga anginele na liipa naa tapunjukumu-na na-nanu mindi langi nomulú kongunale tepu molkur akili kondu naa tekemuye? Yunu-ni na ‘Omba liipa tapunjupili.’ ni.” nirim.

41 Aku-sipa nirim-na piliipa kene Yesos-ni yunundu pundu topa nimba mele: “Ambu Mata, ulu pulele numanu lakuku liiku mundukunu numanu buni liikunu mollu 42 akiliinga-pe ulu tilu mindi nu naa piliikunu tellu. Ulu kaí akili Maria-ni ‘Teambu.’ nimba kene ⸤nanga ungele piliipa⸥ molemú. Ulu kaí akili yunu-ni temba kupulanumele yambu te-ni “Mólu!” nimba manda pipi naa simba.” nirim.

Copyright information for `MUX