Luke 17

17:1-4 Ung Kundi Tolemele Ung Tale

Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “⸤Na⸥ ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma kelku liiku bulu siku munduku kilingí uluma sika wendu ombá akiliinga-pe yambu te-ni nanga yambu te ung-kundi tombaliinga nanga yambu kanili na liipa bulu sipa anju pumu lem kundi tomba yambu kanili mindili nomba aima molupa kis-simba. Nanga yambuma aku-sipa ung-kundi tomba yambale yunu ku-

mulú aima auli te moku toku numina lenjiku ‘Yunu kamu kulúpili.’ niku paka toku no-numúna mania mundulkemelanje aima kapula. Aku-siku toku mundulkemela kene yunu kolupaliinga penga yunu Pulu Yili-nga kangambula te-ndu ‘Ulu-kísima tipili.’ nimba ung-kundi kapula naa tolka. Akiliinga-pe yunu aku-siku no-numúna toku naa mundulkemela kene yunu yambuma ung-kundi tolkaliinga Pulu Yili-ni yunu ‘Mong lakupa liikim.’ nimba “Mindili aima nupili.” nilka akiliinga enini yunu no-numúna kapula paka toku mundulkemela.

“Nanga yambuma, eni-enini telemele akili mele kanuku piliiku kongnjai.

“Angena te-ni nu-kene ulu te tepa kis-simba kene yunu molumbana pukunu nikunu mele: “Ang, nu-ni na tekunu kis-sinu.” ni. Aku-siku niní kene yunu-ni piliipaliinga nimba mele: “Ang, sika tepu kis-sindeliinga kondu kolambu.” nimbá kene nu-kene ulu-kis temba ulu kanili ‘Mania pupili.’ nikunu kanuku konde tenjui.
Kanu-kene ena tilueliinga yunu wale angere yupuku-guli aku-sipa nu-kene tepa kis-sipa, penga alsupa wale angere yupuku-guli numanu topele topa nundu “Ang, kondu kolambu.” nimbá kene kapula, nu-ni wale angere yupuku-guli ulu-kis temba kanuma ‘Mania pupili.’ nikunu kanuku konde tenjui.” nirim.

17:5-6 Oliu-ni Yesos-nga Ungele Piliipu Liipu Ambulumulú Ung Te

Kanu-kene Yesos-ni ui “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni yunundu niku mele: “Auliele, nu ung nillu mele oliu ‘Sika ungele.’ nimbu laye-kolte tepu piliipu liipu ambululimulu akiliinga nu-ni ‘auli-teku piliiku liiku tondulu munduku ambolangi.’ niku liikunu tapunjui.” niku mawa tiring kene

⸤Auliele-ni⸥ eninindu pundu topa kene nimba mele: “Unji tenga-lupa mong akili méle aima kelále akiliinga-pe mong kanili mana mania bo mundulimele kene unji akopa ai lepa angiliimú kanili. Aku-sipa mele, eni na-ni ung niliu mele unji-mong laye mele aima laye-sele mindi piliiku liiku ambulkumelanje, eni ‘Pulu Yili-ni nanga ungele kapula piliimba.’ niku ya angiliikim unji auli akilindu “Nu pulkanu pali pulu lkunuku pukunu, no-numúna kelku angiliui.” nilkimela kene unji kanili eninga ungele piliipa liipaliinga aku-sipa kapula telka.” ⸤nirim.⸥

17:7-10 Pulu Yili-nga Kongun Kendemande Tinjiringeliinga Yesos-ni Ung Te Nirim Temanele

⸤Aku-sipa nimbaliinga ung te wasie nimba mele:⸥ “Eninga yi te yunga kendemande-yi te-ni punie tenjimba mola kung-sipsip tápu tenjimba kene penga ipinjali lkundu ombá kene yunga auliele-ni yunundu “Ya oku mania molkunu langi nui.” nimbáye? ⸤Aku-sipa kapula naa nimbá.⸥ Kongun tinjili yi kanili yunga kongun tepa kelepa lkundu ombá kene yunga auliele-ni yunundu i-sipa mele nimbá: “Nanga langi kalunjuku burukunu sikuliinga penga na-nanu langi nombu pora simbu kene nu pukunu nunga langi kalku nani.” nimbá. Yi-auliele-ni ‘Ti.’ nimbá mele yunga kendemande-yili-ni piliipa liipa temba akiliinga “Angke, kapula tinu.” nimbáye? Aku-sipa naa nimbá.

10 “Aku-sipako, eni Pulu Yili-ni enindu “Kongun tenjai.” nilimú mele pali teku liikuliinga eni-enini niku mele: ‘Oliu kendemande-yambu kísima.’ niai. ‘Yunu-ni oliu “Teai.” nilimú mele mendepulu tepu, kongun ola-kilia te naa tepu kene oliu kendemande-yambu kísima molemulu.’ niai.” nirim.

17:11-19 Yesos-ni Yi Rurepunga Tale Kuru-Kindí Nurumuma Tepa Kaí Tirim Kene Juda-Yambumanga Ele-Tu Yili-ni Mindi Omba “Angke” Nirim Temanele

11 Yesos kolea-auli Jerusallem pumba pupa kene, kolea Gallalli kolea Sameria distrik-selenga kupulanum ai-suku-singina pupa kene, 12 kolea kelú tenga-lupa sukundu purum. Sukundu purum kene kuru-kindí nuli yi rurepunga tale yunu kupulanum omba purumna oku anju-siku angiliiku 13 enini nangale toku kene niku mele: “Yesos, Yi-Nuimele, oliu kondu kului.” niring.

14 Yunu-ni enini kanupaliinga nimba mele: “Pulu Yili popu tunjuli yi kanuma molemelena puku, eninga kangima liiku ora si-pai.” nirim. Kanu-kene enini pungí puring kene eninga kuru pora nimba bo-kangi angiliirim.

15 Eninga kangiele kaí lirim kanuring kene yi akumanga te-ni yandu omba tondulu nangale topa nimba Pulu Yili-nga bili paka tonjiliipa omba 16 Yesos angiliirimna mana mania omba tamalu pepa yunundu “Aima angke.” nirim. Yi kanili yunu Sameria-yili.

17 Kanu-kene Yesos-ni nimba mele: “Na-ni yi rurepunga tale tepu kaí naa tinduye? Penga ekupu yi rurepunga tilu kanuka tena molemeleye? 18 Te wasie yandu oku Pulu Yili-nga bili paka naa tonjukumiliye? Yi-lupa ili mindi okumuye? Isrel-yi kuru-kindí num tepu kaí tinduma tena molemeleye?” nirim.

19 Kanu-kene yunu-ni Sameria-yi kanilindu nimba mele: “Ola angiliikunu pa. Na-ni nu kapula tenjimbu nikunu “Sika” niku tondulu mundukunu pilíínele-ni nu kaí linu.” nirim.

17:20-37 Pulu Yili Kamu Yi Nuim Kingele Molupa Yambuma Kamu Nokumba Enale Wendu Ombáliinga Ung Te

20 Perisi-yima-ni Yesos walsiku piliiku kene niku mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba enale te-kene wendu ombáye?” niring.

Yesos-ni eninindu pundu topa kene nimba mele: “Pulu Yili

yi nuim kingele molupa yambuma nokumba enale wendu ombáliinga yambuma mongale-ni kanungí ulu te naa ola ombá.
21 Eni ekupu ya molemelena Pulu Yili kórunga yi nuim kingele molupa yambu mare nokulemáliinga yunu yi nuim kingele molupa yambuma kene mélema pali nokumba ulelendu yambu te-ni “Kanai. Ya wendu okum.” niku, “Andi wendu okum.” niku, aku-sipa mele kapula naa ningí. Ena kanili kórunga wendu okum.” nirim.

22 Aku-sipa nimba kene Yesos-ni yunga lumbili anduli yimandu nimba mele: “Eni “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili laye-kolte kanamili.” ningí enama wendu ombáliinga-pe naa kanungí. 23 Yambuma-ni “Wi-na molemú.”, “Ya-na molemú.”, ningí. Akiliinga-pe aku-siku ningí kene gólu tungí akiliinga enini lumbili naa pai. 24 Kariyapa liipa sinjipa telemú kene koleama pali pa telemú-na yambuma-ni pali kanolemele. Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili aku-sipa mele alsupa ombá. 25 Akiliinga-pe ui yunu mindili lakupa nombá, ekupu molemele yambuma-ni yunu úngulu siku, liiku bulu singí. ⸤Kanu-kene kolupa lomburupa ola molupa kene,⸥ penga “Ombá.” niker akili mele ombá.

26 “Ui yi Noa mulupili yambuma-ni tiring akili mele Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ombá temba kene yambuma-ni aku-siku tingí. 27 ⸤Ma-koleamanga pali⸥ no ui naa tupili yambuma langi noku, yi kanuma ambu liiku, ambuma yi puku, ulu akuma mindi teku mololsiliiku puring. Noa nona anduli sip-lkuna lkundu purum kene kepe enini aku-siku uluma teku mindi molangi no topa ⸤koleama pali no-ni panda topa⸥ yambuma pali topa kunjurum.

28 “LLot kene wasie muluring yambuma-ni aku-siku tiringko. Enini langi noku, méle taropu toku, punie panjiku, lku takuku, we-ulu akuma teku muluring. 29 Akiliinga-pe LLot kolea-auli Sodom mundupa kelepa takara topa purum ena kaniliinga tepi kene ku-mulú tepi-ni núlima kene lo mele mulúna mania omba Sodom muluring yambuma pali topa kunjurum.

30 “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa ombá enaliinga ui tiring niker akili mele penga aku-siku teku mulungíko.

31 “Yunu ombá ena kanili wendu ombá kene lku imuna ola mulungí yambuma alsuku lkundu puku eninga lku sukundu nusingí mélema puku naa lii-pangi. Aku-sikuko puniena mulungí yambuma mélema lipili nosuku puniena pungí kene ena kanili wendu ombá kene méle nusingíma alsuku puku naa lii-pangi. 32 LLot-min tirim akili mele piliai. ⸤LLot kene wasie Sodom munduku kelkulu takara tokulu puringleliinga-pe Sodom tepi mania urum kilia piliipaliinga Pulu Yili-nga angkella te-ni ui “Iki teku naa kanukulu we sumbi-sikulu takara tokulu pale.” nirim akili LLot-min naa piliipa liipa, iki tepa kanurum kene api-kusa au talupa ku-mulú mele we angiliirim.⸥

33 “‘Na naa kolupu numanu simbu uluma mindi tepu molambu.’ niku Pulu Yili-nga ungele naa piliiku liingí yambuma sika kulungí. Akiliinga-pe ‘Na kulundu lem kapulako.’ niku Pulu Yili-nga ungele piliiku liiku teku mulungí yambuma naa kolku molku mindi pungí.

34 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa ombá enaliinga sumbulsuli yambu tale sulumina tiluna pinglí kene ⸤Pulu Yili-nga angkella te-ni⸥ omba yambu te we pípili mundupa kelepa te liipa memba pumba. 35 Ambu tale langi kalunglí teku mulunglí kene ⸤angkella te omba⸥ ambu te we mulupili mundupa kelepa te liipa memba pumba. 36 (Yi tale taena unji toku angiliinglí kene ⸤Pulu Yili-nga angkella te-ni omba⸥ yi te we mulupili mundupa kelepa te liipa memba pumba.)” niker.” nirim.

37 ⸤Yunu-ni nirim mele piliikuliinga⸥ enini niku mele: “Auliele, ulu akili tena tembaye?” niring.

Yesos-ni pundu topa kene ung-eku te topaliinga nimba mele: “Méle kolupa lelemú koleamanga méle kulúlima nolemele kerama-ni méle kolupa lelemúma kanukuliinga nungíndu mania oku liiku máku tolemele.” nirim.

Copyright information for `MUX