aMaika 7:6

Matthew 10

Kolomong-Auli 10 Yesos-ni Yunga Yi Engkaki-Rurepu Kongun Sipa Liipa Mundupa Kene Enini-Kene Ulu Wendu Ombá Mele Nimba Sirim Temanele

10:1-15 Yesos-ni Liipa Mundurum Yi Engkaki-Rurepu Kongun Sirim Temanele

Yesos-ni yunga lumbili anduli yi engkaki-rurepundu “Yandu wai.” nimba kene enini yambumanga numanuna kuru molemúma “Oku wendu pai.” niku toku makurungí tondulale sipa kene, yambu kuru túlima kene kangiele pang-mangi tílima kene “Kaí molangi.” ningí tondulale sirim.

10:2-4 Yesos-ni Liipa Mundurum Yimanga Bima

Yu-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi engkaki-rurepunga bima i-sipa mele: Ui Saimon, yunga bi te ‘Pita’ niringko, yu kene yunga angin Endru kene, Jeperi-nga málu Jemis kene Jemis yunga angin Jon kene, Pillip kene Batollomiu kene, Tomas kene ku-moni-takis liirim yi Matyu kene, Alpias-nga málu Jemis kene Tadias kene, “Oliu Juda-yambuma oliuliu gapman molamili.” niring talape-yi Saimon kene, Yesos penga liipa ele-túma sirim yi Judas-Iskeriot kene, akuma.

Yesos-ni yi engkaki-rurepu akuma liipa mundupa kene eninindu nimba mele:

“Yambu-lupama molemelena naa pai. Sameria-yambumanga taon tenga kepe naa-ko pai.
Isrel-yambuma mindi eninga kung-sipsipma pena lu liiku pelemelé mele aku-siku molemele yambuma molemelena mindi pai. Enini molemelena pungí puku kene, eninindu “Pulu Yili yi nuim king molupa yambuma nokumba enale nondupa wendu ombá tekem.” nilsiliiku pai.

“Kuru tomba yambuma teku kaí teku,

kolku lingí yambuma ‘Suru niku ola molai.’ niku,

kuru laká nombá yambuma ‘Bo-kangi angiliipili.’ niku,

  • kuru numanuna mulupili mulungí yambuma ‘Numanuna naa molangi, oku wendu pai.’ niku
telsiliiku pai. Kongun ili tingéliinga tondulale ku-moni te mola méle te-ni taropu toku naa liikimele akiliinga anju yambuma aku-siku liiku tapunjuku kene, ‘Ku-moni te liamili.’ niku naa-ko teai. We teai.

“Pungíndu ku-gollu mare mola ku-sillipa mare mola ku-kopa mare kamirikana panjiku meku pu naa pai. 10 Méle-wale kepe wale-pakuli tale kepe kimbu-su kepe apulu-mingi kepe naa meku we pai. Yambu kongun tenjilimále kongun tenjilimú yambale-ni langi simba kene kapula, akiliinga méle te mi naa miai. We pai.

11 “Pe kolea-auli tenga mola kolea-kelú tenga sukundu puku kene, yambuma walsiku piliiku kene “Yi nae yi kaí te molemáliinga oliundu “Wasie piamili wai.” nimbáye?” niai. Kanu-kene te niku singí kene piliiku yu kanuku liiku kene yi kaniliinga lkuna puku yu-kene mindi wasie peku molku kene pe kolea akili munduku kelku pai. ⸤Lku tenga puku tenga puku naa teai. Tiluringa mindi langi noku peai.⸥ 12 ⸤Kolea tenga puku yi kaí te liiku ora singí kene kanuku liiku⸥ yunga lkuna lkundu puku kene, lku pulu yambumandu “Eni numanu kaí pípili molai.” niai. 13 Kanu-kene yambu kanuma-ni “Wasie piamili lkundu wai.” níngi lem eninga ung kaí ningí kanili yambu kanuma-kene pípili. Akiliinga-pe yambu kanuma-ni numanu kaí naa panjiku, “Wasie piamili wai.” naa níngi lem ung kaí ui lkundu puku kene ningí kanili “Eni-kene naa pípili.” niku, kelku meku ⸤enini munduku kelku yandu wai⸥.

14 “Yambu te-ni enindu “Wasie piamili wai.” ni naa niku eni ung ningíma piliiku naa lííngi lem lku kanili mola taon kanuna yambu kísima munduku kelku pungíndu ⸤kolea kanuna yambuma ‘Kamu molku kis-sangi. Pulu Yili-ni enini liipa naa tapunjumba mele piliangi.’ niku⸥ kolea kanumanga ma eninga kimbuna angiliimbama tanda siku munduku pai. 15 Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Kot enale wendu ombá kene kolea-auli Sodom kene Gomora-sele elsengla yambuma ⸤ui ulu-pulu-kis pulele sika tiring akiliinga-pe⸥ elsengla kot meliwe mele pemba. Akiliinga-pe yambu enindu “Sukundu wai.” ni naa niku eninga ungma piliiku naa liingí yambu ima kot enale wendu ombá kene eninga kot auliele pemba.” niker.

10:16-25 Buni Lupa-Lupa Mare Wendu Ombá Mele Ung Te (Kolomong-Auli 10 pali kanui.)

16 “Eni liipu mundukur yima eni kung-sipsip melema, yambu owa-takara auli kísima-ni sipsipma topa nolemú mele yambuma molemelena eni liipu mundukur. ⸤Nanga ungele anduku niku singí kene piliiku kis piliiku kene yambuma-ni eni mindili liiku singí.⸥ Yambuma owa-takara mele aku-siku molemeláliinga wambiyema piliipa kungnjuliele aima pelemú-na uluma tembandu mimi-sipa piliipa telemú mele eni wambiye akuma mele molku, kera-waembonu molemú mele molai. ⸤Kera akili-ni mélema mindili sipa tepa kis-simba ulu-pulu te naa pelemú.⸥

17 “Yambuma mimi-siku kanai. Eni ⸤‘Na lumbili anduli yambuma mindili noku, kolangi.’ niku,⸥ eni ⸤mare ambolku liiku kene⸥ kanjollumanga mákumanga meku puku kot tenjiku, eni ⸤mare⸥ Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkumanga kundu liiku meku puku kimbulú-ni tungíko. 18 Eni nanga yambuma mulungéliinga eni ⸤mare ka siku⸥ yambu-lupamanga gapman yi aulima kene yi nuim kingima kene mulungína ⸤kot tinjingíndu⸥ meku pungíko. Aku-siku tingéliinga eni-enini piliiku kongnjuku molai. Akiliinga-pe kot tinjingí kene kot-na angiliiku kene yi kanuma kene yi kanuma nukungí yi-nuimima kene eni ‘Nanga ungele piliangi.’ niku enini niku singí. 19 Akiliinga-pe eni ka siku kot tinjingí kene ‘Kotna nambulka ung te nimulúnje? Oliu ung te walsiku piliingí kene nambulka ung te pundu topu nimulúnje?’ niku mini-wale naa mundai. Aku tingí enaliinga eni ung ningí mele piliingí. 20 Eni ung ningíma eni-enini piliiku kene naa ningí. Eninga ⸤mulú-koleana molemú⸥ Lapanga Minéle eninga kerina molupa kene nimba simba ungma eni anju ningéliinga numanu liiku naa munduku, piliingí mele we niai.

21 “⸤Wale akumanga⸥ angin-ni yunga anginele ‘Kulupili toku konjangi.’ nimba kot tenjimba. Lapale-ni yunga kangambulama akuko temba. Kangambulama-ni kepe eninga anupili lapalii-kene arerembi kolku kot-na meku puku “Toku konjangi.” ningíko. 22 Nanga yambuma mulungéliinga yambuma-ni pali eni-kene numanu kis panjingí, akiliinga-pe na munduku naa kelku enama pora naa nipili tondulu munduku mulungí yambuma ⸤Pulu Yili-ni⸥ tepa liipa ‘Mindili nungí koleana naa puku, wasie molupu konjupu mindi pamili.’ nimbá. 23 Kolea tenga yambuma-ni ‘eni mindili nangi.’ niku teku kis-singí kene kolea tenga-lupa takara toku pai. Na-ni enindu aima sika nikerele: “Eni kolea-Isrel sukundu koleamanga pali anduku nanga kongunale ui teku pora naa sinjangi Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ⸤kelepa yandu⸥ ombá.” niker.

24 “Ung-bo tunjuli yi te lumbili puku ungma piliilimili yambuma ‘Eninga ung-bo tunjuliele mandupa, eni ola-kilia.’ kapula naa ningí. Kendemande-yambu te-ni ‘yunga nukuli yili mania-kilia, yu ola-kilia.’ kapula naa-ko nimbá. 25 Lumbili pupa ungma piliilimú yambale kene yunga ung-bo tonjulemú yili kene kapula-kapula molembele akili kapula. Kendemande-yambale kene yunga nukuli yili kene kapula-kapula molembele akili kapulako. Lku pulu yilinga ung naa piliilimili yambuma-ni yu-kene arerembi kolku ung-mura singíndu ⸤kurumanga nuim Seten-nga bili manda leku⸥ “Yu Belsipull” niku bili lelemele kanili. Pe ekupu lku pulu yilindu aku-siku níngi lem yunga lkuna pelemelé yambumandu pali aima lakuku olandupa ung kísima ningíko.

10:26-31 Pulu Yili Mindi Mundu-Mong Teangi Ung Te (Kolomong-Auli 10 pali kanui)

26 “⸤Nanga ele-tu yambuma-ni na teku kis-silimele mele eni na lumbili anduli yima sika teku kis-singíko⸥ akiliinga eni yambu kanuma mundu-mong naa teai. Panda tolemú ulumanga tilu kepe pe panda naa topa pali mokeringa lemba. Mo tolemú ulumanga tilu kepe penga mo naa tomba. Ulu kanuma kene ungma pali yambuma-ni pali piliingéliinga mundu-mong naa teai. 27 Na-ni enindu sumbulsuli niliu ungma tangiliim niai. Ung ólu-wálu toku ningí eni-enini kumuna piliingí ungma lku-imuna ola angiliiku nangale toku niai.

28 “Kangiele mindi toku konjuku kene minéle kapula toku naa kunjingí yambuma mundu-mong naa teai. ⸤Pulu Yili mindi mundu-mong teai⸥. Yu-ni kangiele kene minéle kene wasie-nele tepi-koleana kapula topa konjumbaliinga yu-mindi mundu-mong teai.

29 “Kera-kalepandele aima kelále molemú, taropu toku liingíndu kera tale kene wasie ku-moni mong tilu mele mindi pulimú kanili. Akiliinga-pe te kolupa we mania naa pulimú. Kera kanuma na lumbili anduli yambumanga ⸤mulú-koleana molemú⸥ Lapale-ni kanolemú. 30 Eni ⸤na lumbili andúlima⸥, eninga pengi-dima kepe yu-ni kórunga tilu-tilu nimba pali kambu turum. 31 Eninga ⸤mulú-koleana molemú⸥ Lapale-ni aku-sipa eni molemele mele kanupa mololsiliipa pulimáliinga ⸤‘Yambuma-ni oliu teku kis-singí.’ niku⸥ mundu-mong naa teai. Kera-kalepandele yunga ku-moni aima koltale mele pulimáliinga-pe kera kanili Pulu Yili-ni kanupa molemú. Eni yambuma aima olandupa aulima piliipa kene eni aima nokupa konjupa molumba.” ⸤nirim.⸥

10:32-33 “Oliu Yesos-nga Yambuma Molemulu.” Nimulúndu Pipili Naa Kolupu Mundu-Mong Naa Teamili Ung Te (Kolomong-Auli 10 pali kanui)

32 “Yambu te-ni yambumanga kumbi-kerina ola angiliipa “Na Yesos-nga yambale moliu.” nimbá kene na-ni Tata mulú-koleana molemáliinga kumbi-kerina ola angiliipu kene “Yambu kanili nanga yambale.” nimbúko. 33 Akiliinga-pe yambumanga kumbi-kerina “Yesos yu naeye? Yu na naa piliiker.” aku-mele nimbá yambale yunu na-ni Tata mulú-koleana molemáliinga kumbi-kerina “Yambu akili yu naeye? Yu na naa piliiker.” nimbúko.

10:34-39 Yesos Numanu Aima Olandupa Monjangi Ung Te (Kolomong-Auli 10 pali kanui)

34 “‘ ‘Ya mana-yambuma ele naa teku tiluna kapula-kapula molangi.’ nimbu urundu.’ niku naa piliai. Enini yambuma ‘Táka-niku molku kapula-kapula molangi.’ nimbúndu naa urundu. ‘Arerembi kolku ele teangi.’ nimbúndu urundu. 35 ‘Yambuma-ni teangi.’ nimbúndu urundu akili i-sipa mele:

“Yi te-ni yunga lapa kene ele tipili,
limin te-ni yunga anum kene ele tipili,
málu tenga mínu-ni yunga bamu kene ele tipili.
Lku tiluna pelemelé yambuma ele-tu mulungí.” a 
‘Aku teangi.’ nimbúndu urundu.

37 “Yambu te-ni na ola-kilia numanu naa monjupa, yunga lapa mola anum lakupa numanu monjumba yambale ‘Nanga yambale mulupili.’ nimbále kapula naa temba. Yambu te-ni na olandupa numanu naa monjupa, yunga málale mola limin lakupa numanu monjumba yambale ‘Nanga yambale mulupili.’ nimbále kapula naa temba. 38 Yambu te-ni ‘Yu lumbili pambu.’ nimba kene yambuma unji-perana angiliiku mindili noku kolemele mele yu-ni unji-pera mele koma lembandu ‘Na yu lumbili pumbundu mindili nundu lem kapulako; kulundu lem kapulako.’ naa nim lem ‘Nanga yambale mulupili.’ nimbále kapula naa temba. 39 Yambu te ya ma-koleana ‘Na molupu konjupu, nondupa naa kolambu.’ nimba piliilimú yambale kolupa kene kolea kísina mindili nomba molupa mindi pumba. Akiliinga-pe yambu te na lumbili andupa nanga kongunale tenjimbandu ‘Ya ma-koleana mindili nombu molumbu kene kapulako, kolumbu kene kapulako.’ nimbá yambale kona molupa konjupa mindi pumba.

10:40-42 Krais-nga Yambuma Liiku Tapunjungí Yambuma, Méle Kalúlima Liingí Ung Te (10:pali kanui)

40 “Eni kolea tenga-lupa pungí kene yambu te-ni ‘Wasie molamili wai.’ nimba liipa tapunjilimú yambale-ni na wasie aku-sipa liipa tapunjilimúko. Na ‘Wasie molambili ui.’ nilimú yambale-ni na “Ma-koleana pui.” nimba liipa mundurum yili ‘Wasie molambili ui.’ nilimúko. 41 Yambu te-ni Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yambu te olemú kene ‘Yu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yambu te akiliinga’ nimba piliipa kene “Wasie molambili ui.” nimba liipa tapunjilimú yambale Pulu Yili-ni yunga ungele nimba silimú yambale méle kalomba mele liipa tapunjilimú yambu kanili kepe tilu-sipa-mele kalombako. Yambu te-ni Pulu Yili-nga ungele piliipa liipa numanu sumbi nipili molemú yambu te olemú kene ‘Yu Pulu Yili-nga ungele piliipa liipa numanu sumbi nipili molemú yambu te akiliinga.’ nimba piliipa kene ‘Wasie molambili ui.’ nimba liipa tapunjilimú yambale ⸤Pulu Yili-ni⸥ yambu sumbi-nili kanili méle kalomba kene yu liipa tapunjilimú yambale kepe tilu-sipa-mele kalombako. 42 Yambu te-ni eni nanga lumbili anduli yambu bi naa mululi yambu te kanupa ‘yu nanga lumbili anduli yambu te akiliinga’ nimba piliipa kene yu liipa tapunjupa we no kepe kolupa símu lem na-ni eni aima sika nimbu siker: “Yambu kanili aima sika méle kaluliele liimba.” niker.” nirim.

Copyright information for `MUX