aAsaya 13:10, 34:4

Matthew 24

Kolomong-Auli 24-25sele Yesos-ni Penga Mulú-Masele Pora Nimbá Temba Kene Ulu Mare Wendu Ombáliinga Ung Mare Nimba Sirim Ungma

24:1-42 Yesos-ni Ulu Buni Tílima Penga Wendu Ombámandu Nimba Sirim Temanele

24:1-2 Lku-Tembollale Toku Kalungéliinga Yesos-ni Ung Te Nirim Temanele

Kanu-kene Yesos ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna ulsu omba kupulanum-na pumba purum kene yu lumbili andúlima oku lku-tembollaliinga lku lupa-lupa ⸤aima kaí angiliiringma⸥ yu “Kanui.” niku liiku ora siring. ⸤Aku tiring kene⸥ yu-ni eninindu nimba mele: “Ya ⸤lku-temboll kaí angiliimú⸥ kanokumele mélema pali aima sika nimbu siker: “⸤Penga walse ya kolea-auli Jerusallem yambuma mindili nungí enale wendu ombá kene⸥ lku-temboll ili tekisiku kene ku-ma pali toku kalalu singí.” niker.” nirim.

24:3-14 Buni Pulele Wendu Ombámanga Yesos-ni Nirim Temanele

Kanu-kene yu Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangina ola pupa mania mulurumna we-yambuma naa molangi yunga lumbili anduli yima oku eni-enini molku kene yunundu walsiku piliiku kene niku mele: “Nu-ni nikinu mele te-kene wendu ombáye? Penga nu nondupa uní tiní enale kene kepe male pora nimbá enale kene kepe penga wendu ombáliinga ui nambulka ulu te temba kene oliu kanupu kene “Ekupu ombá tepam lam.” nimbu piliimulúye? Niku si.” niku walsiring.

Yunu-ni eninindu nimba mele:

“⸤Ulu kanuma wendu ombáliinga ung mare⸥ yambuma-ni eni gólu toku singéliinga kanuku piliiku kongnjuku molai.
Yi pulele oku na moliu mele lupa-lupa gólu toku niku mele: “⸤Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” ui nimba makó turum⸥ yi-nuim Krais akili na.” niku kene aku-siku gólu toku singéliinga piliiku kongnjuku molai. Yambu pulele-ni yi kanumanga ungma piliiku liiku “Sika nikimili.” ningí.

“Kolea marenga ele lakuku tingí mele piliiku, ‘Opali talú ele auli i-sipa i-sipa wendu ombá.’ niku we ningí kene piliiku kene mini-wale naa mundai. Ele tingíma kene ulu akuma Pulu Yili-ni ‘Ui wendu upili. Laye penga mele ya ma-koleale pora nimbá.’ nimba, nimba panjurumeliinga ulu akuma sika wendu ombá akiliinga-pe aku-kene mulú-masele ui naa pora nimbá. ⸤Mulú-masele pora nimbá enale ui wendu naa upili buni auli mare wendu ombá.⸥ Yambu-talape auli te kene talape auli te kene ele tekulu, yi nuim king marenga talapema-kene marenga talapema-kene ele tingí. Ya ma-kolea lupa-lupamanga engle lepa, ma jim-jim tepa, aku-sipa temba. Ambu te-ni kangambula koela membáliinga ui bulu mini topa mindili nolemú aku-sipa mele mulú-masele pora nimbá enale koela wendu ombáliinga buni lupa-lupa aku-sipama ui wendu ombá.” ⸤nirim⸥.

“Ulu kanuma wendu ombá enamanga ‘⸤Na lumbili anduli yambuma⸥ mindili noku, kolangi.’ niku ⸤eni mare⸥ kot tenjiku ka singí. Nanga yambuma molku nanga ungma anduku niku singéliinga koleamanga pali yambuma-ni eni-kene arerembi kolku numanu kis panjingí. 10 ⸤Buni kanuma wendu ombá⸥ enamanga na ‘Sika’ niku tondulu munduku piliingí yambu pulele tondulu munduku piliingí mele munduku kelku anju-yandu eni-enini numanu kis panjiku, ‘Krais-nga yambuma molemeláliinga mindili nangi.’ niku eninga ele-túma liiku singí. 11 ⸤Ena kanumanga⸥ Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba silimúma naa piliiku we gólu toku yandu niku singí yambu pulele wendu ungíko. Aku tingí kene we-yambu pulele-ni ‘Sika nikimili.’ niku eninga ungma piliiku liingí. 12 Ulu aima kis pulele olandupa-olandupa wendu ombáliinga nanga yambuma-ni ⸤anju-yandu⸥ numanu munjingí mele ⸤kene, na numanu munjingí mele kene⸥ munduku kilingíko. 13 Akiliinga-pe nanga ungele munduku naa kelku mulú-masele pora naa nipili tondulu munduku mulungí yambuma ⸤Pulu Yili-ni⸥ tepa liipa ‘Mindili nungí koleana naa puku wasie molupu konjupu mindi pamili.’ nimbá. 14 Pulu Yili-ni yi-nuim kingele molupa yambuma nokumbaliinga temani kaiéle ‘Yambuma pali piliangi.’ niku koleamanga pali anduku niku singí kene penga mulú-masele pora nimbá enale kamu wendu ombá.” ⸤nirim.⸥

24:15-28 Yi-Nuim Kraisele Kelepa Ombá Temba Kene Buni Aima Lakupa Wendu Ombá Mele Ung Te (24:1-42 pali kanui)

15 (⸤Na buk ili tokur yili-ni⸥ eni buk kanokumele yambumandu ⸤ung te niambu:⸥ ⸤Yesos-ni nirim⸥ ungele ilinga molemú akili eni bi kanokumele yambuma-ni ung-pulele aima piliiku kaí teangi.’ nimbu niker:

⸤Yesos-ni nimba mele:⸥)

“Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Deniel-ni bukna bi topa nimba sirim mele yambu tepa pipili kunjuli mele aima kisele ⸤lku-tembolluna sukundu⸥ Pulu Yili-nga lku-sulumina kake tílina angiliimbáliinga kolea akili aima kalaru molumba mele nirim, bukna molemú. Méle akili akuna wendu omba angiliimba kanuku kene
16 ⸤‘uni aulima wendu ombá tekem.’ niku piliiku⸥ kolea Judia distrik koleamanga mulungí yambuma ⸤eninga koleama munduku kelku⸥ ma-pangi lembamanga takara toku pangi. 17 Yambu te lku-imuna ola mulupili ⸤aku-sipa wendu ombá kene kanupa kene⸥ takara topa pumbandu mania omba ‘Mélema liipu mepu pambu.’ nimba lkuna lkundu naa pupili. 18 Yambu te puniena molupa kene ⸤‘akara topu pambu.’ nimba⸥ kelepa lkundu pupa yunga alí-wale-pakuli suluele naa liipili. ⸤Sumbi-siku takara toku pangi.⸥ 19 Aku-sipa wendu ombá enaliinga ambu kangambula munjúlima kene, ambu kangambula ame sílima kene, ⸤enini kapula lkisiku takara toku naa pungéliinga⸥ enini-kene aima buni ombáliinga enini kondu tekem.

20 “Pulu Yili mawa teku kene, ‘Alí telemú kaliimbuma kene ⸤kóru molku kapula naa andolemele⸥ ena-Sambat-manga kene kapula takara toku naa pungéliinga ena kanumanga buni kanuma wendu naa upili.’ niai. 21 Ena kanumanga buni aima aulima wendu ombá, ui mulú-masele pulu monjupa tirim kene kepe, yandupa ekupu kepe buni aku-sipa te wendu naa urum. Penga kepe aku-sipa buni aulima wendu naa ombáko. 22 ⸤Buni kanuma wendu ombá kene Pulu Yili-ni⸥ ‘Bunimanga enama nondupa pora nipili.’ nimba ui naa nimba panjilkanje yambuma pali kolkemela. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum yambuma ‘naa kolangi.’ nimba ‘Buni ena akuma nondupa pora nipili.’ nimba, nimba panjurum.

23 “Buni kanuma omba pemba enamanga yambu mare-ni niku mele: “Kanai! Pulu Yili-ni “Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele ya omba molemú.” ningí mola “Nena omba molemú.” ningí kene eninga ungma naa piliiku, ‘Sika nikimili.’ niku naa piliai. 24 Yi mare oku gólu toku kene niku mele: “Pulu Yili-ni makó turum yi-nuim Kraisele na.” ningí, mola gólu toku kene “Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba simuma piliipu kene ombu nimbu sikemulu.” ningí. ‘Yambuma pali, Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum yambuma-ni kepe liipu lu sipu, nikimulu mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliangi.’ niku Pulu Yili-ni mindi ulu-tonduluma kapula telemúma mele manda leku ulu aima tondulu pulele tingí. Akiliinga-pe Pulu Yili-nga yambuma aku-siku kundi tungí kene eninga ungma naa piliiku, liiku su singí. 25 Penga ulu akuma wendu ombá mele ‘Eni ui piliangi.’ nimbu ya nimbu siker mele piliai.

26 “⸤Wendu ombá mele nimbu siker, piliikimili⸥ akiliinga penga yambu te-ni nimba mele: “⸤Yi-nuim Kraisele⸥ ne yambu naa pili kolea-wakana molemú.” nimbá kene ‘Kanamili.’ niku akuna naa pai. Mola “Lku ilinga suluminana molemú.” níngi lem enini ‘Sika nikimili.’ niku naa piliai. Mulúna kariyapa telemú kene ena ola olemú koleana kepe ena pulimú koleana kepe kariyapa telemú walsekale kanolemele, aku-sipa Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ⸤alsupa⸥ mania ombá kene koleamanga pali yambuma-ni yu walsekale kanungí aku-kene “Ya molemú oku kanai.” ningí kene, mola “Ne molemú puku kano-pai.” ningí kene, eninga ungma naa piliai. 28 Méle kululi te lelemú koleana kera-ilsapima oku máku tolemele kanili.

24:29-31 Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili Alsupa Wale Tale-Sipa Ombáliinga Ung Te (24:1-42 pali kanui)

29 “Ena kanumanga mindili nungí niker ulu akuma wendu ombá kene pe sumbi-sipa ⸤ulu lupa-lupa mare wendu ombáko. Akuma i-sipa mele:⸥

‘Kolea tangumbandu ena-mundi tolemú mele
naa topa, sumbulú topa,
kaliimbu sumbulsuli talang pupa
pa tenjilimú mele naa tepa,
kombukantupuma mulúna mania omba,
mulúna angiliimú méle tonduluma
lope-lope tepa anju-yandu pupa,
aku-sipa ulu lupa-lupama wendu ombá.’ a 
30 Ulu kanuma wendu ombá kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kamu ombá temba mele liipa ora simba méle te mulúna angiliimbale ⸤kanuku kene⸥ koleamanga pali yambuma-ni aima kola auli-teku tingí. Pe kanuku molangi Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili tondulu puliele kene, talang lakupa puliele kene kupámanga ola molupa kamu mania ombá ⸤kene⸥ yambuma-ni kanungí. 31 Kanu-kene bikull ung aima tondulu nipili yu-ni yunga angkellama liipa mundumba kene enini winju-mendu anju-yandu mulú ⸤ma-koleamanga⸥ pali puku Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba ui makó turum yambuma sukundu-sukundu liingí.” ⸤nirim.⸥

24:32-35 Unji-Pik-ma Telemú Mele Kanupu Kene Ung-Pulu Te Piliilimulu Mele Ung Te (24:1-42 pali kanui)

32 “Unji-píkele-ni telemú aku-sipa ung-eku mele pelemáliinga piliiku kene ung-pulele piliai. Unji-pik kuku topa gomú tolemú-na kanuku kene ‘Ekupu ena temba kaliimbuma wendu ombá tekem lem.’ niku piliilimili. 33 Aku-sipako, ulu “Wendu ombá.” niker ima sika wendu ombá kene kanuku kene ‘Yu aima sika nondupa ombá tekem. Yu aima kamu okum.’ niku piliingí. 34 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ekupu molemele yambuma ui naa kolangi i “Wendu ombá.” niker ulu ima pali wendu ombá. 35 Mulú-masele pora nimbá akiliinga-pe nanga ung niliuma aima pora naa nimbá. ⸤Niliu mele pali aima sika wendu ombá.⸥” niker.” ⸤nirim.⸥

24:36-44 Ulu Bunima Kene Pulu Yili-nga Málale Kene Wendu Ungí Enale Yambuma-ni Naa Piliilimiléliinga Ung Te (24:1 pulu monjuku kanui)

36 “⸤Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili aima sika ombá⸥ akiliinga-pe yunga ombá enale naa piliilimulu. Sumbulsuli ombáne, tanguli ombáne naa piliilimulu. Mulú-koleana angkellama kepe naa piliilimiliko. Pulu Yili-nga Málale kepe naa-ko piliilimú. Tata yunu mindi ⸤ena akili⸥ piliipa molemú.” ⸤nirim.⸥

37 “Ui yi Noa mulupili yambuma-ni tiring mele Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ombá temba kene yambuma-ni aku-siku-ko tingí. 38 ⸤Ma-koleamanga pali⸥ no ui naa tupili yambuma langi noku, yima ambu liiku, ambuma yi puku, ulu akuma mindi teku mololsiliiku puring. Noa nona anduli sip lkuliinga lkundu purum kene kepe enini ulu akuma mindi we teku muluring. 39 Enini ⸤Noa-nga ungele⸥ naa piliiku aku-siku uluma teku mindi molangi no topa ⸤koleama pali no-ni topa panda topa⸥ yambuma pali topa kunjurum. Penga Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa ombá enaliinga ui Noa mulupili teku muluring niker mele aku-siku teku mulungíko. 40 Yu ombá enaliinga yi tale taena unji toku angiliinglí kene ⸤Pulu Yili-nga angkella te-ni omba⸥ yi te we mulupili mundupa kelepa te liipa memba pumba. 41 Ambu tale langi kalunglí teku mulunglí kene ⸤angkella te omba⸥ ambu te we mulupili mundupa kelepa te liipa memba pumba.

42 “Akiliinga, eninga Auliele ombá enale aima piliiku bi naa silimelaliinga ‘Yu ombá.’ niku kanuku molai.” ⸤nirim⸥.

24:43—5:30 Penga Ulu Wendu Ombámanga Ung-Eku Mare (24:1 pulu monjuku kanui)

43 “Eni ung ili numanu liiku munduku piliai: Lku pulu yi te-ni sumbulsuli wa nuli yi te-ni yunga lkuli omba kuna bulsupa mélema wa liimba mele piliilkanje ‘Wa nuli yili ombá.’ nimba nokupa molka kene wa nuli yili yu kapula suku naa olka. 44 Aku-siku eni nokuku molai. Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ombá enale naa piliilimiléliinga ‘Yu sika ombá.’ niku aku-siku nokuku molai.” ⸤nirim.⸥

Te: 24:45-51 Kendemande-Yambuma Nokonjilimú Kendemandeliinga Yi-Auliele Kelepa Omba Kene Kendemande-Yili-Kene Temba Mele Ung-Ekale (Ung-eku tale 25:1-13 kene 25:14-30 kene molemú.)

45 “⸤Akiliinga ung te niambu:⸥

“Kongun tinjili kendemande-yi nae-ni kongun tepa konjunjulimú kene kanupa kene yunga yi-auliele-ni ‘Yu-ni kongun siliuma sumbi-sipa telemáliinga yu kongun simbu kene tepa konjumbaliinga na alsupu numanu kimbu sipu naa molumbu.’ nilimúye? Kendemande-yi te aku-sipa mele tepa konjupa molemále kanupa kene yunga yi-auliele-ni yu makó topa kene yunundu nimba mele: “Kongun tinjili kendemande-yambuma pali nokunjuku eninga langi nungíma ena makó toliáliinga enini nangi moke teku sikunu, nokunjuku mului.” nimba ⸤yu tenga-lupa pulimú⸥.
46 Penga yi-auliele-ni kongun símele kongun tinjili kendemande-yi kanili-ni mimi-sipa tenjipa mulupili auliele kelepa um lem kendemande-yili yu numanu sipili. 47 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yi-auli kanili-ni kendemande-yi kanilindu “Nanga méle nosiliuma pali nu-ni nukunjui.” nimbá.” niker.

48 Akiliinga-pe ⸤yi-auliele-ni kendemande-yi kanilindu nimba mele: “Nanga kendemande-yambuma pali nukunjui.” nimba tenga-lupa pulimú kene⸥ kendemande-yi kanili-ni tepa kis-sipa “Nanga auliele wela naa ombá.” nimba piliipa kene yu-ni nokonjilimú kendemande-yambuma kimbulú-ni topa, no noku kelep tuli yima kene langi nomba no tonduluma nomba kene, aku-sipa tepa kis-sipa mulúm lem 50 walse kendemande-yi kanili ‘Yunga yi-auliele ombá.’ nimba naa piliipa ⸤kongun sirim mele naa tepa⸥ walu-sipu molumba kene ombá. 51 Omba ⸤yi kanili tepa molumba mele kanupa kene⸥ yu aima kimbulú-ni topa konjupa kene, gólu tolemele yambu topele-mapele tuli yambuma ⸤kolea kis⸥ molemelena ‘Pupili.’ nimba liipa mundumba. Kolea kanuna yambuma aima mindili noku kola teku mindili siku mulungí.” ⸤nirim.⸥

Copyright information for `MUX