Matthew 6

6:1-21 Numanu Tale Pili Gólu Tuli Yima-ni Ulu Kaíma Telemele Mele Temulú Kene Pulu Yili-ni Oliu Méle Naa Kalomba Ung Mare 6:1-8 Ulu Kake Tílimanga Ung Mare

⸤Yesos-ni ung mare nimba molupa kene ung mare wasie nimba mele:⸥

“‘Yambuma-ni ‘Oliu yambu aima kaíma. Uluma aima tepu konjulimulu.’ niku kanangi.’ niku yambuma kanuku molangi eninga ulu kaíma aima naa teai. Aku-siku tingí kene yambuma-ni eni kape ningí. Kape ningí ung kanuma eninga méle kaluliele liingéliinga eninga mulú-koleana molemú Lapale-ni eni méle naa kalomba.

6:2-4 Yambu Korupa Púlima Liipu Tapunjumuláliinga Ung Te (6:1-21pali kanui)

“⸤Eninga mulú-koleana molemú Lapale-ni aku-siku tingí yambuma méle naa kalomba⸥liinga eni yambu korupa púlima kondu kolku ‘Liipu tapunjamili.’ niku ku-moni te singíndu ‘Temulú mele yambuma-ni kanangi.’ niku, nangale toku niku méle te naa sai. Topele-mapele tuli yima-ni ‘Na yambuma-ni kape niangi.’ niku yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliili lkumanga kene kupulanumumanga kene we-yambu pulele-ni mongale-ni kanangi yambu-korupama liiku tapunjulemele. Yi akuma-ni telemele mele eni aku-siku naa teai. Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Aku telemeláliinga enini yambuma-ni kape nilimele ungma eninga méle kaluliele kórunga liilimele.” niker.

“Akiliinga-pe eni yambu-korupama kondu kolku méle te singíndu ‘Yambuma-ni aima naa kanangi. Yambu te wasie tapú-topulu andolembulále-ni kepe naa kanupili, mo topu kiyang nimbu liipu tapunjambu.’ niai. Kanu-kene yambuma-ni naa kanangi, tingí mele yambu te naa niku siku kene korupa puli yambu te liiku tapunjungí kene eninga ⸤mulú-koleana molemú⸥ Lapale-ni mo toku telemele uluma kanolemále-ni eni méle kalomba.” ⸤nirim.⸥

6:5-15 Pulu Yili Kene Popu Topu Ung Nimbu Mawa Temuláliinga Ung Te (6:1-21 pali kanui)

“Eni Pulu Yili kene ung ningíndu topele-mapele tuli yima-ni Pulu Yili kene ung nilimele mele aku-siku naa teai. Topele-mapele tuli yi kanuma-ni ‘Na yi aima kaiéle moliu mele yambu pulele-ni eninga mongale-ni na kanuku kape niangi.’ niku yambuma máku toku Pulu Yili-nga ung piliili lkumanga kene kupulanumumanga kene yambuma kanuku molangi numanu siku angiliiku Pulu Yili-popu kene ung toku nilimele. Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Aku-siku telemeláliinga enini eninga méle kaluliele kórunga liilimele kanili.” niker. Akiliinga-pe eni Pulu Yili-kene popu toku ung ningíndu eninga suluminana sukundu puku kuna angnjiku mo toku kolea kanuna eninga ⸤mulú-koleana molemú⸥ Lapa naa kanolemele yili-kene ung niai. ⸤Yu akuna molemú.⸥ Aku tingí kene eninga ⸤mulú-koleana molemú⸥ Lapale mo toku telemele uluma kanolemále-ni eni penga méle kalomba.

“‘Na Pulu Yili-kene popu topu ung niambu.’ nikunu kene Isrel-talapena ulsu molemele yambuma-ni eninga kuruma mola pulu yi gólu túlima-kene popu toku ung ningíndu we ung pulele nilimele mele aku-siku naa teai. Yambu kanuma-ni ‘Na ung pulele nimbú kene piliimba.’ niku aku-siku nilimele kanili. Eninga ⸤mulú-koleana molemú⸥ Lapale ui mawa naa teangi eni mólu tolemú mélema yu-ni piliipa kanolemú akiliinga yambu kanuma-ni telemele mele aku-siku naa teai.

“Eni Pulu Yili kene popu toku ung ningíndu i-siku mele niangi:

“Oliunga Tata mulú-koleana mollale,
yambuma-ni ‘Nunga bili ola pípili
yi kake tili kaiéle mollu.’
niku molangi.
10 Nu yi nuim kingele molkunu
yambuma nukuni enale wendu upili.
Nunga ungele mulú-koleana piliiku liiku telemele mele
aku-siku ya ma-koleana piliiku liiku teangi.
11 Oliu ekupu langi nomulú mele ekupu siyo.
12 Yambuma-ni oliu teku kis-síngi kene
kanupu konde tenjipu ulu te naa tímulu mele
aku-sikuko oliu-ni nu-kene tepu kis-símulu uluma
kanuku konde tenjikunu oliu ulu te naa tiyo.
13 Oliu ‘Ulu te-ni kundi tupili.’ naa nikunu
ulu-kismanga pali ulu-pulele pelemú ⸤kur⸥ale-ni
‘oliu naa ambulupili.’ nikunu yunga kína wendu liiyo.
(Nu koleama kene mélemanga pali
yi nuim kingele molkunu,
tondulu olandupale nu-kene pepa,
nu bi aima olandupa molupa
nu-kene talang tondulu-tepa pupili
taki-taki molkunu mindi pullaliinga
aku-sipa tipili.)”
niku aku-siku Pulu Yili-kene popu toku ung niai.

14 “Yambuma-ni eni teku kis-singí uluma kanuku konde tenjiku ulu te naa tíng lem eninga mulú-koleana molemú Lapale-ni eninga ulu-pulu-kísima kanupa konde tenjipa ulu te naa tembako. 15 Akiliinga-pe yambuma-ni eni teku kis-singí uluma ‘We mania naa pupili.’ niku kanuku konde naa tinjíng lem eninga ⸤mulú-koleana molemú⸥ Lapale-ni eninga ulu-pulu-kísima ‘Mania naa pupili.’ nimba kanupa naa tenjimbako.” ⸤nirim.⸥

6:16-18 Langi Naa Noku We Muluring Ulu-Pulu Akiliinga Ung Te (6:1-21 pali kanui)

16 “Eni langi naa noku mi toku we mulungí ulu-pulele tingíndu topele-mapele tuli yima-ni ‘Na kumbi-keri tepu molambu.’ nilimele mele aku-siku naa niai. Yi kanuma-ni ‘Na langi naa nombúndu mi topu moliu mele yambuma-ni kanangi.’ niku enini kumbi-keri teku eninga kumbi-kerima kolku panjiku molemele. Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yi kanuma-ni aku telemeláliinga yambuma-ni enini kape nilimele ungma eninga méle kaluliele kórunga liilimele.” niker.

17 “Akiliinga-pe eni langi naa noku mi toku we mulungíndu ‘We-yambuma-ni na aku teker mele naa kanangi. Tata-ni mindi kanupili.’ niku we-yambuma-ni kanungí uluma naa teangi. Aku tingí kene eninga ⸤mulú-koleana molemú⸥ Lapale mo toku telemele uluma kanolemále-ni eni méle kalomba.” ⸤nirim.⸥

6:19-34 Méle Kaíma Mulú-Koleana Lemba Uluma Ekupu Tepu Molamili. Ma-Koleana Mélema Mindi Lemba Nusimulú Mele Numanu Kimbu-Sipu Naa Molamili, Akiliinga Ung Te 6:19-24 Mulú-Koleana Mélema Nosupu Mana-Mélema Numanu Naa Monjupu Molumuláliinga Ung Te 6:19-21 Méle Lupa-Lupa Pulele Mulú-Koleana Nosulimulaliinga Ung Te

19 “Ya ma-koleana méle nosulimelema oralu topa koka mola lkurena mélema-ni oku noku, wa liili yima oku mélema wa liilimele akiliinga ⸤ya mana⸥ kamako molupu méle lupa-lupama liipu nosamili.’ ni naa niai. 20 Aku naa teku kene mulú-koleana mélema oralu naa topa koka mola lkurena méle te-ni omba nomba tepa kis naa sipa, wa liili yima oku wa naa liilimeláliinga eni mulú-koleana ⸤penga pungéliinga⸥ ‘méle kande-kande penga liimulúma ui lipili.’ niku ya ma-koleana ulu kaíma teku molai. 21 Eninga nosulimele mélema lelemú kolea akuna eni numanale-ni piliiku numanu monjuku molemeláliinga ⸤‘mulú-koleana mindi mélema lipili.’ niku molai.” nirim⸥.

6:22-23 Yambumanga Mongale Tepi-LLam Melaliinga Ung Te (6:19-34 pali kanui)

22 “Nunga mongale nunga kangieliinga tepi-llam mélale. Akiliinga nunga mong kaí angiliimú kene nu kangi pali pa tipili molláliinga nu molkunu konjullu. 23 Akiliinga-pe nunga mongale kis lemba kene nunga kangiele pali sumbulú molombana anduni. Kanu-kene nunga kangina pa tili pembale alsupa sumbulú tomba kene akili aima kamu sumbulú tomba.” ⸤nirim.⸥

6:24 Yambu Te-ni Yi-Auli Tálenga Kongun Walsekale Kapula Naa Tembaliinga Ung Te (6:19-34 pali kanui)

24 “Yambu te-ni yi-auli tálenga kongun liipa tere lepa kapula naa tenjimba. Yi-auli te numanu kis panjipa, te numanu monjumba. Mola aku naa tímu lem yi auli tenga ung nimbáma aima numanu sipa piliipa liipa kongun nimbáma tondulu mundupa tenjipa, te numanu kis panjipa yunga ung nimbáma pulie nimba naa temba. Yambuma-ni Pulu Yili-nga kongunale kene Ku-Monelenga kongunale kene liiku tere leku kapula naa tinjingí.

6:25-34 Yesos-ni “Na Lumbili Andolemelema, Mini-Wale Munduku Numanu Pulele Naa Piliai.” Nirim Ungele (6:19-34 pali kanui)

25 “Akiliinga na-ni eni ⸤tingí mele⸥ nimbu sambu. ‘Kangikundu molupu konjamili.’ niku numanu pulele liiku naa mundai. Langi nungéliinga kepe no nungéliinga kepe mulumbale pakungéliinga kepe akumanga numanu pulele liiku munduku naa molai. Eni kapula mulungí mele ulu-pulele langi kene mulumbale kene mindiye? 26 Kerama kanai. Langi te talku kene tepa tolemú kene liiku meku lkundu puku nosuku naa nolemele akiliinga-pe eni yambumanga mulú-koleana molemú Lapale-ni kerama langi silimú. Kerama we-mele, eni yambuma olandupaliinga yu-ni eni naa nokumbaye? 27 Eninga yambu te-ni numanu pulele liipa mundumbále-ni yu kolumba ena te kapula ‘We lipili.’ nimbáye? Kapula naa nimbá.

28 “Eni pakungí mélemanga numanu pulele nambimuna liiku mundulimeleye? Pllawa-kukuma mana olemú mele eni naa kanolemeleye? Pllawa-kukuma-ni kongun mindili siku naa teku, mulumbale te teku mimi naa telemele akiliinga-pe pllawa-kukuma molemele mele olandupa, ⸤yi nuim king⸥ Sollomon kongun pulele tepa kene wale-pakuli aima kaíma pakupa au nirim mele mandupa. 30 Era-kuku tolemúma ekupu-mele molemú, ulsulam-ukundu ⸤lkunuku⸥ tepina kalemele akuma Pulu Yili-ni aku-sipa nokupa konjulimú lem eni ‘Pulu Yili-ni oliu kapula nokumbanje.’ niku laye-kolte mindi piliilimili yambuma pakungí mélemanga yu-ni kapula liipa naa tapunjumbaye? Eni aima sika liipa tapunjumba.

31 “⸤Pulu Yili-ni kerama kene era-kukuma kene we-méle akuma aku-sipa nokulem⸥áliinga eni numanu pulele liiku munduku kene ‘Es, langi te tena liipu nomulúnje?’, mola ‘No tena kolupu nomulúnje?’, mola ‘Wale-pakuli tena liipu pakomulúnje?’ niku piliiku naa molai. 32 Pulu Yili-nga yambuma naa molku ulsukundu molemele yambuma-ni aku-siku telemele akiliinga-pe eninga mulú-koleana molemú Lapale-ni eni yunga yambumanga méle mólu tolemúma kanupa molemú. 33 ⸤Eni langi nungímanga kene mulumbale pakungímanga kene numanu naa liiku munduku,⸥ Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú uluma kene yu kanupa kake telemú nimba kanolemú uluma kene mélema kene ‘Kumbi-lepu teambu.’ niku numanu liiku munduku piliiku molai. Aku tingí kene yu-ni we-mélema kepe eni simba. 34 Yu-ni aku tembaliinga ‘Opali nambi tembunje?’ niku ekupu numanu pulele liiku naa mundai. Opalinga langi mola mélema aku opalinga, ekupunga langi mola mélema kene, opalinga kene, liiku tere leku naa piliai! Enamanga lupa-lupa bunima pelemú pembama ena kanumanga mindi. Ekupu buni wendu ombáma kene, opali talú buni wendu ombámanga kene tere leku numanu liiku naa mundai.” ⸤nirim.⸥

Copyright information for `MUX