aLLipai 18:5
bUng-Manima 30:12
cUng-Manima 30:13
dUng-Manima 30:14
eAsaya 28:16
fJoel 2:32
gAsaya 52:7
hAsaya 53:1
iKonana 19:4
jUng-Manima 32:21
kAsaya 65:1
lAsaya 65:2

Romans 10

10:1-15 Pulu Yili-ni Ulu Tirimumanga Pulele Isrel-Yambuma-ni Naa Piliiring Ung Te (9:30-10:21 pali kanui)

Angmene, ‘Nanga pulu lelemú Isrel-yambuma mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimbu piliipu ⸤na Poll-ni⸥ Pulu Yili-kene taki-taki popu topu mawa tepu moliu. Enini Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú uluma ‘Tondulu mundupu teamili.’ niku telemele mele na kanupu kapula nimbu simbu akiliinga-pe Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú uluma naa piliiku konjulemele akiliinga ⸤aku-sipu Pulu Yili-kene mawa tepu moliu⸥. Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba kanolemú mele naa piliiku, eni-enini piliiku ‘I-sipu temulú kene yambu sumbi-nílima molomulú.’ niku piliiku tiring. Akiliinga ‘Pulu Yili-ni enini ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanolemú ulele teamili.’ naa niring. Krais-ni ‘Yambuma ⸤‘Na sika tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liilimú.’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili yambuma pali Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanupili.’ nimba ⸤Moses-ni Pulu Yili-nga⸥ ung-mani ⸤sirim-ma⸥nga tondulale Krais-ni ‘mania pupili.’ nirim kanili.

Moses-ni sirim ung-manima piliiku liiku tingí yambuma Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimba kanomba mele Moses-ni bukna topa kene nimba mele:

“Ung-manima ⸤pali⸥ piliiku konjuku kene
sumbi-siku tingí yambuma
aku tingéliinga
molku konjuku mindi pungí.” a 
nirim.
Akiliinga-pe ‘⸤Yesos Krais⸥ sika ⸤nanga nimba tinjirim⸥.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga Pulu Yili-ni ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba kanombaliinga ung te i-sipa molemú:

“Eni-enini numanale-ni piliikuliinga,
‘Nae-ni (‘Krais mana-mania liipu membu wambu.’
nimba) mulú-koleana ola pumbaye?’
ni naa niai.” b 
nimba ung te aku-sipa molemú.
Mola i-siku ningí:

“‘Nae-ni (Krais alsupa kululi koleana
wendu liipa memba ombándu)
yambu kulúlima pulimelé koleana
mania pumbaye?’ ni naa niai.” c 
nimba molemú.

⸤Aku-sipa ungele kapula mólu. Pulu Yili-ni yambu sumbi-nílima nimba kanolemáliinga⸥ ungele nambulka nimba molemúye? I-sipa nilimú:

“Ungele eni-kene nondupa molemú.
Eninga kerina molupa
numanuna pelemú.” d 
nilimú. Ung nirim akili ‘⸤Yi-Nuim Kraisele⸥ sika ⸤oliunga tepa liili yili⸥.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ungele oliu-ni andupu nimbu silimulu ung kanili. Akili i-sipa mele:
Eni sumbi-siku “Yesos yu ⸤nanga⸥ Auliele.” niku siku, eninga numanuna ‘Yu kulurum kene Pulu Yili-ni yu ónu-koleana topa makinjirim.’ niku tondulu munduku piliingí kene Pulu Yili-ni tepa liipa eni mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjumba. 10 Numanale-ni ⸤‘Yesos sika nanga nimba kulunjurum kene Pulu Yili-ni sika yu topa makinjirim. Yu nanga Auliele.’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili yambuma aku-siku piliilimiláliinga Pulu Yili-ni eni kanupa kene, eninga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa eni ‘yambu sumbi-nílima.’ nimba we kanolemú. Numanale-ni niku piliilimili mele ‘Yambuma piliangi.’ niku kerale-ni niku silimeláliinga Pulu Yili-ni eni tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú. 11 Aku-sipa ung te Pulu Yili-nga bukna molemú, akili i-sipa mele:

‘ ‘Yu sika ⸤tepa liimba⸥.’ niku
tondulu munduku piliilimili yambuma-ni
⸤yu-ni sika tepa liimbaliinga⸥
pe ‘Yu gólu tokum.’ niku
numanu kis panjingí kupulanum te
naa lemba.’ e 
nilimú.
12 Bukna ‘tondulu munduku piliilimili yambuma’ nilimú akili Juda-yambumandu mindi naa nilimú. Juda-yambuma naa molemele yambu-lupamandu kepe pali nilimú. Yi-auli tiluele oliunga pali Yi-Auliele akiliinga oliu pali tilu-sipa nokulemú. Auliele yu walsiku ‘Na liiku tapunjui.’ niku mawa telemele yambuma pali lakupa tepa konjulimú.

13 “Auliele bi leku walsiku
⸤‘Tekunu lii.’ niku⸥ mawa telemele yambuma pali
yu sika tepa liipa
mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa
yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na
liipa monjumba.” f 
akiliinga oliu pali tilu-sipa nokulemú.

14 Aku lem ‘Yu sika. ⸤Yunu-ni sika tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liimba.⸥’ niku tondulu munduku naa piliikuliinga “Tekunu lii.” niku nambi-siku yu walsingíye? Yu-ni eninga nimba tinjirim, yu molemú mele temanele naa piliiku kene ‘Yunu-ni tepa liimba.’ niku nambi-siku tondulu munduku piliingíye? Yambu te-ni yu-ni eninga nimba tinjirim, yu molemú mele nimba naa simba kene enini nambi-siku piliingíye? 15 “Ungele niku si-pai!” nimba liipa naa mundumba kene enini nambi-siku ungele puku niku singíye? Aku-sipa Pulu Yili-nga bukna ung te molemú, akili i-sipa mele:

“Yambuma ung-kaiéle niku singíndu
kimbu kambiliiku olemele yambuma
yambu aima kaíma.” g 
nilimú.

10:16-21 Isrel-Yambuma-ni Pulu Yili-nga Temani Kaiéle Piliiku Naa Liiring Ung Te (9:30-10:21 pali kanui)

16 Akiliinga-pe Isrel-yambu mare temani-kaiéle piliiku naa liiring. Akiliinga Asaya-ni nimba mele:

“Auliele, nunga ung andupu nimbu sirimulele
namelé-ni ‘Sika’ niku
tondulu munduku piliiringiye?” h 
nirim.
17 Akiliinga, Pulu Yili-nga ung niku silimele piliilimili ulu akili-ni yambuma-ni ‘⸤Krais⸥ sika. ⸤Yu-ni sika na tepa liipa mindili nolka kupulanum-na wendu liimba.⸥’ niku tondulu munduku piliilimili kupulanumele akisinjilimú. Ung niku silimele piliilimili akili Krais-nga ungele.

18 Akiliinga-pe na-ni walsipu kene: ‘Isrel-yambuma enini ⸤ung ili⸥ naa piliiringiye?’ nimbu walsiker. Mólu, ⸤aku naa niker⸥. Enini aima sika piliiring. ⸤Akili Pulu Yili-nga bukna ung te molemú:⸥

“Kerina niring ungma yambu muluring
ma-koleamanga pali wendu omba purum.
Eninga ungma koleamanga pali piliiring.” i 
⸤ung te aku-sipa molemú.⸥
19 Alsupu ung te walsipu kene: ‘Isrel-yambuma ung ilinga pulele naa piliiringiye?’ nimbu walsiker. Mólu. Aima sika piliiring. Moses-ni ⸤Isrel-yambumandu Pulu Yili-nga⸥ ung te nirimele ui niambu:

⸤Pulu Yili-ni eninindu nimba mele:⸥
“‘Yambu-talape bi naa mulúlima.’
⸤niku kanolemele⸥ yambuma ⸤tepu konjumbu kene⸥
molku kunjingéliinga kanuku kene
eni Isrel-yambuma-ni
yambu kanuma-kene numanu kis panjiku
‘⸤‘Enini maluya. Oliu aku-sipa tepa kunjupili kilia
Pulu Yili-nga ungele piliipu
yu liipu bulu naa samili.’ niangi.’⸥ nimbú.
⸤Eni Isrel-yambuma-ni⸥
‘Yambu-talape numanu naa pili
molku kis-silimele yambuma.’
⸤niku kanolemele⸥ yambuma
na Pulu Yili-ni liipu tapunjumbu kene
molku kunjingéliinga kanuku kene
na-ni ‘eni Isrel-yambuma-ni akuma kanuku
arerembi kolku,
⸤‘Oliu aku-sipa tinjipili yunu molemúna pamili⸥.’
niangi.’ nimbú.” j 
nirim.
20 ⸤Sika Isrel-yambuma-ni ‘Oliu mendepulu Pulu Yili-nga yambuma molemulu.’ niku piliiringeliinga-pe⸥ Asaya-ni kepe aku-sipa ⸤Isrel-yambuma⸥ pipili naa kolupa mundu-mong naa tenjipa kene ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung te ⸤Isrel-yambu-talape ulsukundu yambumandu⸥ sumbi-sipa nimba mele:

“Na ‘korupu kanamili.’ naa niring yambuma-ni
na kanuku liiring.
Na ung te walsiku naa piliiring yambuma
‘Na kanangi.’ nimbu enini muluringna
ombu mokeringa mulurundu.” k 
nirim.
21 Isrel-yambumandu Asaya-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung te wasie nimba mele:

“Nanga ungele naa piliiku liiku,
kara pulimelé yambumandu
na-ni taki-taki “Wangi.” nimbu
kórunga-ui kepe ekupu yandupa kepe
kanglupu liimbu tepu angiliu.” l 
nirim.

Copyright information for `MUX