aKonana 69:9
bKonana 18:49
cUng-Manima 32:43
dKonana 117:1
eAsaya 11:10
fAsaya 52:15

Romans 15

15:1-6 ‘Krais-ni Piliipa Telemú Mele Oliu-ni Aku-sipu Piliipu Teamili.’ Nirim Ung Te (14:1-15:13 pali)

Oliu ⸤‘Sika’ nimbu⸥ tondulu mundupu piliipu enembu naa kolemulu yambuma-ni numanu tondulu naa pulimú yambuma ‘Yesos ambolku konjangi.’ nimbu eninga bunima wasie menjipu, oliu oliuliu numanu sipu molomulú uluma mindi naa teamili. Oliu lupa-lupa ‘Krais-nga yambuma ‘Krais yu sika.’ niku tondulu munduku piliilimili mele akili enembu naa kolku yu tondulu munduku ambolangi.’ nimbu enini liipu tapunjumulúndu kanuku kaí piliilimili uluma teamili. Oliu piliilimulu, ⸤Pulu Yili-ni mana liipa mundurum yi-nuim⸥ Kraisele kepe yu-yunu ‘numanu sipu molumbu uluma teambu.’ naa nirim kanili. Yu-ni piliipa tirim mele ⸤yi nuim king Depit-ni nirim,⸥ akili Pulu Yili-nga bukna molemú mele i-sipa:

“Yambuma-ni nu ung-taka tonjuku marake telemele
akili na-kene wasie telemeleko.” a 
⸤nirim.⸥
Ui ⸤Pulu Yili-nga⸥ bukna bi turing ung akuma-ni pali oliu ung-bo tonjupa mani simbandu molemú. ‘Oliunga numanu tondulu pupili enembu naa kolupu Krais ambulupu kene ‘Pulu Yili-ni oliu tepa liimba enale sika ombá.’ nimbu tondulu mundupu piliipu nokupu molamili.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Ung akuma piliangi akiliinga bukna tangi.’ nirim-na turing molemú.

‘Numanu tondulu pupili enembu naa kolku Krais ambolangi.’ nilimú Pulu Yili-ni ‘Eni Krais Yesos tepa molemú mele manda leku teku molemele yambuma anju-yandu numanu tiluna pupili kapula-kapula molangi.’ nipili. ‘Eni pali numanu tiluna pupili molku kene oliunga Auli Yesos Krais-nga Lapa Pulu Yili-nga bi paka tonjangi.’ nimba ‘aku-siku molangi.’ nirim.

15:7-13 Talape-Lupa Yambuma Kene Juda-Yambuma Kene Krais Eninga Pali Tepa Liilieliinga Ung Te (14:1-15:13 pali)

Pe ekupu eni Krais-nga yambuma molemele akiliinga ‘Pulu Yili-nga bi ola pípili.’ niku Krais-ni enindu “Wasie tapú-topu molamili wai.” nirim mele aku-siku eni eninga yambuma anju-yandu “Wasie tapú-topu molamili wai.” niai. Na-ni eni ⸤Rom-yambuma⸥ nimbu siker: Krais-ni ‘Pulu Yili-ni ‘sika nilimú’ niku piliangi.’ nimba, ‘Pulu Yili-ni anda-kolepalindu wendu ombá mele nimba panjurum mele aima sika wendu okum piliangi.’ nimba, ‘Juda-yambu naa molemele yambu-lupama-ni Pulu Yili kondu kolupa tepa liilieliinga Pulu Yili yunga bili paka tonjangi.’ nimba, Krais yu Juda-yambumanga kendemande-yili omba mulurum. Juda-yambu molemele yambumandu ung te aku-sipa mele Pulu Yili-nga bukna turing molemú kanili. Akili i-sipa mele:

‘Isrel-yambumanga talapena
naa molemele yambuma mulungína
na-ni nu kape nimbu, konana nimbu
nunga bili paka tonjumbu.’ b 
nimba molemú kanili.
10 Ung te-lupa nimba molemúko.

Akili i-sipa mele:

‘Isrel-yambumanga talapena naa molemele yambuma,
enini Pulu Yili-nga ⸤Isrel-⸥yambuma-kene wasie
numanu siku molai.’ c 
nimba molemú.
11 Ung te-lupa i-sipa meleko:

‘Isrel-yambu-talapena naa molemele yambuma,
Auliele kape niai.
Yambuma-ni pali yu kape niku konana niai.’ d 
nimba molemú.
12 Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni ung te wasie nimba mele:

“Jesi-ni kalupa liimba yili ombá.
Yu omba Isrel-talapena naa molemele
yambumanga yi nuim kingele molupa enini nokumba.
Enini ‘Yu oliu liipa tapunjupa tepa liimba.’ niku
piliiku nokuku mulungí.” e 
nirim.

13 Mini Kake Tiliele-nga tondulale-ni eni Pulu Yili “Tembu.” nimba, nimba panjurum mele akili ‘Sika aku temba.’ niku tondulu munduku piliilimili mele ‘Penga enembu naa kolku ‘Sika’ niku tondulu munduku aima piliiku mololsiliiku mindi pangi.’ nimba, eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga pulele Pulu Yili yu-ni eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulu kanili-ni ‘Eni numanu lakuku siku numanu waengu nipili molangi.’ nipili.

15:14-16:27 Poll-ni Yu Kongun Tirim Mele Nimba Sipa Kene Rom-Yambumandu “Eni Molai.” Nirim Ungele

15:14-22 Poll-ni Yambu-Lupama-Kene Kongun Numanu Sipa Tirimeliinga Ung Te

14 Nanga angmene, ‘Eni sika ulu kaíma mindi taki-taki teku molku, ungma pali sika piliiku konjuku, anju-yandu kapula mani singí tondulale sika eni-kene pelemú.’ nimbu tondulu mundupu piliiliu. 15 Ung mare ‘Eni alsuku piliangi.’ nimbu na pipili naa kolupu tondulu mundupu pepá tundu. ‘Na kongun aima kaí te sambu.’ nimba Pulu Yili-ni 16 na makó topa ‘ ‘Krais Yesos-nga kongun tenjambu.’ niku Juda-yambu-talapena naa molemele yambuma liiku tapunjani.’ nirimaliinga aku tindu. ‘Yambu-lupama-ni Pulu Yili popu toku kalku silimelema kanupa kaí piliilimú mélema mele molku, Mini Kake Tiliele-ni ‘Enini Pulu Yili-nga yambu mendepulu molku, yambu kake tílima molangi.’ nipili.’ nimba Pulu Yili-ni na ‘Yambumanga popu tunjuli yili molkunu yambuma temani-kaiéle tokunu silsiliikunu andani.’ nimba na makó turumeliinga aku-sipu eni ung mare tondulu mundupu nimbu sipu pepá tundu.

17 Akiliinga, na Krais Yesos-kene wasie tapú-topu kongun telembulaliinga Pulu Yili-nga kongunale tenjiliáliinga na ‘Papu teliu.’ nimbu piliipu numanu siliu. 18 Na-ni ung te-lupa aima naa nimbu simbu. Krais-ni na liipa tapunjilimú-na na-ni ungele nimbu sipu ulu-⸤tondulu⸥ mare teliáliinga yambu-lupama Pulu Yili-nga ungma piliiku liiku telemele kupulanumele akisinjindu ulu akuma mindi nimbu simbu. 19 Mini Kake Tiliele-ni na tondulu sirimeliinga na-ni ulu-tondulu mare tirindu-na kanuku kene yambu-lupama aku tiring. Kongun akili tembundu Krais-nga temani-kaiéle pali kolea-auli Jerusallem pulu monjupu topu sipu kene koleamanga pali topu silsiliipu pupu kolea Illirikam propinj topu sipu pora sirindu. 20 Ui kepe ekupu yandu-yandu kepe, ‘Krais-nga bili naa piliilimili koleamanga yunga temani-kaiéle ‘aima piliangi.’ nimbu andupu topu sambu.’ nimbu piliiliu. ‘ ‘Yi te-ni lku-ponga ui pulurumuna ola lku naa takambu.’ nimbu aku-sipu teambu.’ nimbu piliiliu. 21 ⸤Na-ni ‘Teambu.’ nimbu piliiliu mele⸥ bukna ung te molemú, akili i-sipa mele:

‘Yambu ui yunga temanele
naa toku siring yambuma-ni yu kanungí.
Ungele naa piliiring yambuma-ni
ung akiliinga ung-pulele piliingí.’ f 
nimba molemú. ⸤Aku-sipa mele na-ni ‘ung naa piliiring yambuma nimbu sambu.’ nimbu piliiliu.⸥

15:22-33 Poll-ni Rom-Yambumandu “Ombu Kanambu.” Nirim Ungele

22 Aku nimbu piliipu kongun akili ui ya tepu moliu kongunale-ni eni Rom-yambuma ombu kanombu kupulanumele wale pulele pipi silimú.

23 Akiliinga-pe ekupu kolea imanga na kongun tembu mare naa lelemú, na-ni punie pulele ‘Eni ombu kanambuka!’ nimbu piliipu mulurundu, akiliinga 24 ‘na kolea Spen pumbundu ui eni ombu kanupu kene pumbu.’ nimbu piliiker. ‘Na eni-kene numanu sipu wasie tapú-topu molomulú kene penga na liiku tapunjuku kolea Spen mundu-pangi.’ nimbu kene ‘Aku-sipu tembu.’ nimbu piliipu moliu. 25 Ekupu aku telka akiliinga-pe isili-ui Pulu Yili-nga yambu Jerusallem molemelema pupu liipu tapunju-pukur. 26 ⸤Krais-nga yambu⸥ kolea Masedonia kene Akaya propinj-selenga muluring yambuma-ni Pulu Yili-nga yambu Jerusallem muluringmanga yambu-korupama liiku tapunjungíndu ku-moni wewu-siku liiku máku turing ⸤ku-monima simbu pukur⸥. 27 Eni-enini piliiku kene ‘Aku teamili.’ niku wewu-siku siring akiliinga-pe pundu mele turingko. Yambumanga minima liipa tapunjilimú mélema ui Juda-yambuma-kene pirim Pulu Yi akiliinga méle kaíma yambu-lupama-kene naa pirim akuma siring akiliinga yambu-lupama-ni pundu mele tungíndu kalkundu liipa tapunjumba mélema Juda-yambuma sikimili akili papu tekemele. 28 Akiliinga, na kongun ili tepu pora simbundu ui Jerusallem pupu ⸤kolea Akaya kene Masedonia propinj-sele yambuma-ni liiku máku toku na siring⸥ ku-monima yambuma sinji-pupu kene, penga kolea Spen pumbundu ui kolea-auli Rom ombu eni kanombu. 29 Na piliiker, ombú kene Krais-ni eni tepa konjumba ulu aima pulele na membu ombú.

30 Angmene, na-ni enindu tondulu mundupu kene nimbu mele: “Na ‘Liipu tapunjamili.’ niku na-kene mindili siku Pulu Yili-kene popu toku nanga niku mawa tenjiku molangi.” niker. ‘Auli Yesos Krais sika.’ nimbu tondulu mundupu piliilimuláliinga kepe, Mini Kake Tiliele-ni oliu anju-yandu numanu monjulemulu ulele silimáliinga kepe, akuselenga ‘aku tenjangi.’ nimbu mawa teker. 31 Pulu Yili-ndu nanga niku popu toku mawa tenjiku kene, ‘Kolea Judia distrik Krais-nga temanele naa piliiku liiring yambuma-ni na teku kis-siku mindili naa sangi. Na-ni Pulu Yili-nga yambu Jerusallem molemelema liipu tapunjumbu kene kanuku kaí piliangi.’ niayo. 32 ‘Na Pulu Yili-ni ‘Kapula, pui.’ nim lem eni molemelena na numanu sipu ombu eni-kene wasie ena mare tapú-topu molumuláliinga alsupa numanu tondulu pupili.’ niku aku-siku Pulu Yili-kene popu toku mawa tenjayo.

33 Yunga yambuma ‘numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú Pulu Yili eni-kene pali mulupili. Sika aku-sipa tipili.

Copyright information for `MUX