‏ Acts 12

1Aga sel ajal pistis kuningas Heroodes käe mõnede külge kogudusest, et neile paha teha. 2Ja ta tappis mõõgaga Jakoobuse, Johannese venna. 3Ja nähes, et see oli juutidele meelt mööda, võttis ta ette vangistada ka Peetruse. Sel ajal olid parajasti hapnemata leibade pühad. 4Ta võttis tema kinni ja heitis ta vangitorni ning andis tema nelja neljamehelise sõjameeste salga kätte hoida, kavatsedes teda pärast paasapüha tuua rahva ette. 5Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus tegi väsimata palvet Jumala poole tema eest. 6Aga kui Heroodes tahtis teda tuua kohtu ette, magas Peetrus sel ööl kahe sõjamehe vahel kahe ahelaga seotult, ja vahid ukse ees valvasid vangihoonet. 7Ja vaata, Issanda Ingel seisis seal ja valgus paistis seal toas! Ja Ingel tõukas Peetruse külge, äratas ta üles ning ütles: "Tõuse usinasti üles!" Ja ta ahelad langesid käte ümbert maha. 8Ja Ingel ütles talle: "Pane vöö vööle ja kingad jalga!" Tema tegi nõnda. Veel ta ütles talle: "Pane kuub selga ja tule mu järel!" 9Ja ta tuli välja ja läks ta järele ega teadnud, et on ilmsi see, mis sünnib ingli kaudu, vaid mõtles nägevat nägemust. 10Aga kui nad jõudsid mööda esimesest ja teisest vahist, tulid nad raudvärava ette, mis viis linna. See läks iseenesest neile lahti ja nad tulid välja ja läksid edasi üht tänavat mööda. Ja Ingel lahkus äkitselt temast. 11Kui siis Peetrus teadlikuks sai, ütles ta: "Nüüd ma tean tõesti, et Issand on läkitanud Oma Ingli ja on mind päästnud Heroodese käest ja kõigest, mida juuda rahvas ootas!" 12Ja märgates, kus ta on, tuli ta Maarja, Johannese, teise nimega Markuse ema maja juurde, kuhu mitmed olid kokku tulnud palvetama. 13Ent kui Peetrus koputas jalgväravale, tuli tüdruk, nimega Roode, välja kuulatama. 14Kui ta Peetruse hääle ära tundis, ei teinud ta väravat lahti rõõmu pärast, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus värava taga seisvat. 15Nemad ütlesid talle: "Sa jampsid!" Aga tema tunnistas kindlasti, et see on nõnda. Nad ütlesid: "See on tema Ingel!" 16Aga Peetrus jäi veel koputama. Ja kui nad avasid, nägid nad teda ja ehmusid. 17Siis ta viitas käega neile, et nad jääksid vait, ja jutustas neile, kuidas Issand ta oli vangihoonest välja viinud, ning ütles: "Kuulutage seda Jakoobusele ja vendadele!" Ja ta väljus ning läks teise paika. 18Aga kui valgeks läks, ei olnud sõjameestel pisut muret sellest, mis Peetrusega oli sündinud. 19Ja kui Heroodes teda otsis ega leidnud, laskis ta valvuritele kohut mõista ja käskis nad ära hukata. Ise ta läks siis Juudamaalt Kaisareasse ja viibis seal. 20Heroodes aga kandis viha tüüroslaste ja siidonlaste vastu. Need tulid ühel meelel tema juurde ja meelitasid Blastust, kuninga kambriülemat, ja palusid rahu. Sest nende maa sai oma toiduse kuninga maast. 21Siis pani Heroodes määratud päeval kuninglikud riided selga ja istus kohtujärjele ja pidas neile kõnet; 22aga rahvas kisendas: "See on Jumala, aga mitte inimese hääl!" 23Aga sedamaid lõi teda Issanda Ingel, sest et ta ei andnud au Jumalale; ja ussid sõid ta ära ja ta heitis hinge. 24Aga Jumala sõna kasvas ja levis. 25Ja Barnabas ja Saulus tulid tagasi Jeruusalemmast, kui nad olid täitnud oma ülesande, ning võtsid enestega ühes ka Johannese, keda hüüti lisanimega Markuseks.
Copyright information for Est